Elektrifitseerimine alandaks soojahinda, aga seadused hoiavad tagasi
Jaanuari suurte elektriarvete taustal tehti üleskutseid soojussüsteemi elektrifitseerimiseks. Probleem ei seisne aga elektrifitseerimises endas, vaid mujal, leiavad Sunly tootejuht Sander Ots ja Ait-Nordi juhataja Rasmus Leibur.
Saate “Cleantech” külalised tõdesid, et külm jaanuar ja Auvere jaama rivist väljalangemine lõid elektrihinnad ajutiselt üles, kuid pikemas vaates toob suurem taastuvenergia osakaal elektri keskmise hinna alla. Just elektrifitseerimine võimaldab soojuse tootmist muuta paindlikuks – tarbida siis, kui elekter on odavam, ning salvestada soojust tippude ajaks.
Saates toodi esile, et Eesti aastane soojuse tarbimine on ligikaudu 13 TWh, samas kui elektritarbimine jääb 8 TWh juurde. Kui osa soojusest toodetaks elektri abil soojuspumpadega, kasvaks elektritarbimine, mis omakorda aitaks kasutada võrku efektiivsemalt ja investeeringuid paremini ära tasuda ning vähendaks iga kilovati hinda tarbijale.
Oluline kitsaskoht on ka energiamärgiste süsteem. Elektri kaalumistegur 2.0 pärineb ajast, mil Eesti elekter oli märksa süsinikumahukam. Praeguseks tuleb ligi kaks kolmandikku elektrist taastuvatest allikatest, kuid regulatsioon pole sellele järele tulnud. Tulemuseks on olukord, kus õhk-vesi soojuspumbaga on uue maja A-energiaklassi jõudmine keeruline või lausa võimatu.
“Kui me arvestame soojuspumpade tegelikku efektiivsust ja elektri tänast päritolu, siis 2.0 kaalumistegur ei ole enam põhjendatud – õiglane tase oleks umbes 1.2,” leiab Rasmus Leibur. Tema hinnangul oleks mõistlik langetada kaalumistegurit tulevikus veelgi, mis peegeldaks paremini elektri tegelikku keskkonnamõju ja soojuspumpade efektiivsust. See aitaks vältida tarbetuid lisainvesteeringuid ja annaks ehitusturule selgema signaali, kuhu suunas riik liigub.
Pikemalt kütteturu elektrifitseerimisest ja energiamärgistest saab kuulata juba saatest.
Saatejuht on Mart Valner.
Saadet toetavad Sunly AS, Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
3
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
5
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Viimased uudised
Ühelt poolt võib kinnisvaraettevõtete võlakirjade rohkuse üle rõõmustada, kuid teisalt tuleb olla ettevaatlik
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/raudsepp-linnaeelarvest-uks-piinarikas-protsess
Tehisaru investeeringutel on majanduskasvule üha tugevam mõju
Konverentsid
Hetkel kuum
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Nordeconi investor eelistab Merkot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele