Jaanuari suurte elektriarvete taustal tehti üleskutseid soojussüsteemi elektrifitseerimiseks. Probleem ei seisne aga elektrifitseerimises endas, vaid mujal, leiavad Sunly tootejuht Sander Ots ja Ait-Nordi juhataja Rasmus Leibur.
Sunly tootejuht Sander Ots ja Ait-Nordi juhataja Rasmus Leibur.
  • Sunly tootejuht Sander Ots ja Ait-Nordi juhataja Rasmus Leibur.
  • Foto: Andres Laanem
Saate “Cleantech” külalised tõdesid, et külm jaanuar ja Auvere jaama rivist väljalangemine lõid elektrihinnad ajutiselt üles, kuid pikemas vaates toob suurem taastuvenergia osakaal elektri keskmise hinna alla. Just elektrifitseerimine võimaldab soojuse tootmist muuta paindlikuks – tarbida siis, kui elekter on odavam, ning salvestada soojust tippude ajaks.
Saates toodi esile, et Eesti aastane soojuse tarbimine on ligikaudu 13 TWh, samas kui elektritarbimine jääb 8 TWh juurde. Kui osa soojusest toodetaks elektri abil soojuspumpadega, kasvaks elektritarbimine, mis omakorda aitaks kasutada võrku efektiivsemalt ja investeeringuid paremini ära tasuda ning vähendaks iga kilovati hinda tarbijale.
Oluline kitsaskoht on ka energiamärgiste süsteem. Elektri kaalumistegur 2.0 pärineb ajast, mil Eesti elekter oli märksa süsinikumahukam. Praeguseks tuleb ligi kaks kolmandikku elektrist taastuvatest allikatest, kuid regulatsioon pole sellele järele tulnud. Tulemuseks on olukord, kus õhk-vesi soojuspumbaga on uue maja A-energiaklassi jõudmine keeruline või lausa võimatu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele