Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 18. mai 2021

OÜ Peeter Pere Arhitektid asutaja ja omanik Peeter Pere meenutab, et küberkuritegevus kui reaalne oht nõudis tema teadvusse mõniteist aastat tagasi, kui sellest teemast rohkem rääkima hakati. „Siis teadvustasin paremini, mis võib juhtuda, kui ei kasuta tulemüüri ega viirusetõrjet,“ ütleb Pere.

Pere nendib, et tema ettevõte pole nii suur firma, mille vastu küberkurjategijad suurt huvi tunneksid, kuid kindlasti on ka neil olemas teadlikkus, milliseid kirju avada ja milliseid mitte. Hoolimata sellest, et ettevõte on väike ja suurt hulka andmeid, mida õngitseda, justkui pole, on ühele arhitektuuribüroole siiski võimalik korralikult kahju teha. Näiteks on võimalik nö vangistada mõni suur tellimus ning nõuda selle vabastamise eest lunaraha.

Töö rikkumine tähendab suurt kahju

„Arhitektidel tekib projektidega töötades korralik andmepank, kuhu talletatakse erinevat infot. Seal on vanemate projektide jooniseid, mahumudeleid ja muud,“ kirjeldab Pere. „Sellisele andmepangale ligi pääsedes on võimalik töö näiteks nädal enne tähtaega kas vangistada või rikkuda. Kui see on vahetult enne üleandmist kasutuskõlbmatuks muutunud, on kahju ikka väga suur.“

Sellises andmepangas on terve paks kiht materjale, mille puhul tellija on juba arvestanud, et saab peagi ehitama hakata, mis tähendab, et kahjusaaja pole ainult arhitektuuribüroo. „Eestis on olnud selliseid juhtumeid, kus keegi avas midagi, mida poleks pidanud avama ja tuligi lunarahanõue,“ ütleb Pere. Samuti on võimalik, et kurjategijad rikuvad olulisel hetkel projekteerimisprogrammi või takistavad mõnel konkursil või riigihankel osalemist.

Turvaküsimustega peab tegelema pidevalt

Pere tunnistab, et eks ka neil on veel arenguruumi küberturvalisuse osas, kuigi teadlikkuse tõstmisega tegeletakse, on olemas turvasüsteemid ning samuti tehakse varukoopiaid võimalike rünnakute ennetamiseks. Samas tuleb vaadata ka seda, millist tehnoloogiat kasutades varukoopiaid tehakse. Pere nendib, et kunagi CD-ROMidele salvestatud infot enam kasutada ei saa, sest andmed pole loetavad.

Eraldi IT-spetsialisti Pere büroos palgal pole, seda teenust ostetakse sisse. „Meie IT-nõustaja on meid viimasel ajal näiteks hoiatanud kodus töötamisega kaasnevate ohtude eest,“ märgib arhitekt. „Kodus võivad olla mitte nii puhtad programmid kasutuses ja alati ka mitte väga tugev turvasüsteem.“

Pere kinnitab, et kuigi üldised teadmised küberohtudest on ettevõttes olemas, on plaanis nii teadlikkust jätkuvalt tõsta kui ka turvasüsteeme paremaks muuta.

Loe lisaks Denim Dreami küberturvalisuse kogemusest.