Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pärnu kerkib nagu taigen üle kausiserva linnapiiri taha küladesse
Eesti suurima maakonna keskus Pärnu kaotab
kinnisvaraarendajate hoogsa tegevusega silmaga nähtavat piiri linna ja maa
vahel, uuselamurajoonid ääristavad suvepealinna ümbrust põhimaanteede ääres ja
ainult läänesuunal tõmbab laht piduri peale.
Eraldatusega harjunud hajakülade elanikud peavad leppima sellega, et nende õue alla kerkivad rahvasuus kirbuküladeks kutsutavad uusasumid ja kõiki naabreid enam ei tuntagi, liiatigi siis teretatakse, kirjutas Pärnu Postimees.
Audru valla rahvastik kasvab keskmiselt 120 inimese võrra aastas, enamik neist asub elama võimalikult linna lähedale Papsaarde, kus maju kerkib tihedalt mõlemal pool Lihula maanteed, Audru jõe ääres ning Valgeranna ristmiku lähedastes uuselurajoonides. Kuid vilgas elu käib kaugemalgi - Audrurannas piki mereranda ja rebasefarmi taga Tiigi suvilates, kus aasta ringi elamiseks on ümber ehitatud juba ligi pool suvemajadest.
Audru keskuse, Lihula maantee, Vana-Pärnu ja mere vaheline ala kubiseb menetlusel või menetletud detailplaneeringutest, mille eesmärk on muuta maatulundusmaa elamumaaks ning jagada elamukruntideks. Kui see kõik kunagi teoks saab, lookleks sel alal linnaline tiheasustus Vana-Pärnust Audru keskuseni.
Planeeringuid on algatatud ligi 200, neist 80 protsenti tahab muuta maa otstarvet. Ja kuna arendajate surve on niivõrd suur, tuleb olukord mõistlikult lahendada, et ei kannataks keskkond ega senised elanikud. Seepärast koostab vald uut üldplaneeringut.
Audru valla majandusnõunik Siim Suursild nentis, et levinud arvamusest erinevalt ei tee uusasunikud valda paugupealt jõukaks. Elamute massiline kerkimine toob vallale juurde rea maksumaksjaid, kuid ka kohustusi, mida lisasissetulekud ei pruugi katta.
"Tekib küsimus: miks me seda teeme? Perspektiivi pärast. Uutest elanikest hakkab ülejäänud vallale tulu tõusma tulevikus, kui lapsed on koolitatud ja vanemad pole veel pensionile jäänud," põhjendas nõunik.
Sauga valdagi tuleb igal aastal sadakond elanikku juurde. Populaarne on Sauga jõe ümbrus lennuvälja taga Eametsas ja Pärnu jõe äärne Tammiste külas. Sauga vald koostab üldplaneeringut, mille järgi potentsiaalne elamumaa ulatub piki Rakvere maanteed Tammistest Sindi raudteesillani.
Abivallavanem Harri Aas selgitas, et päris igale poole, kuhu arendajad soovivad, vald maid elamutealaks kruntida ei luba. Näiteks keelduti algatamast planeeringut kitsal pikal maatükil keset metsa, mida muust tsivilisatsioonist eraldas raudtee.
Paikuse valla arhitekt Kadri Karjus arvab, et nende vallas on inimesed hoogsa kinnisvaraarendamisega võitnud kas või sellepärast, et vee- ja kanalisatsioonitorustikud tulevad lähemale.
"Meie oleme planeeringute algatamise juures seda püüdnud arvestada, kirjutame lähteülesandesse kruntide minimaalsed suurused Silla külas, eriti veel seal, kus on kõrghaljastusega alad," rääkis Karjus valla kõige tihedamast alast Reiu jõega paralleelselt kulgevas paigas.
Paikuse vallas on hoogsalt arenevas Silla külas rajamisel Jõekalda ja Seenemetsa elamurajoonis mõlemas 70 krunti, Orus 35 ja Kodaras 25 krunti. Hea asfaltteega Seljametsa külla tuleb 60 krunti, kuid sealt veidi edasi Tammuru külla ei ole elamuehitust veel kavandatud, sest valla üldplaneeringus on see tootmispiirkond.
Hetkel kuum
Tahkuranna valla elanike arv kasvab 50-60 inimese võrra aastas. Juba kehtestatud detailplaneeringute põhjal on praegu võimalus ehitada valda juurde pool tuhat elamut, menetlemisel planeeringute põhjal teist niisama palju.
"Kui eeldame, et pere on keskmiselt kolmeliikmeline, lisanduks valla senisele 2200 inimesele 3000, see läheb paljuks," leidis Tahkuranna vallavanem Eeri Tammik.
Vald on keeldunud esialgu kuni aasta lõpuni üldplaneeringuga mitte kooskõlas planeeringute algatamisest, sest loodab valla terviklikule arendamisele tuge teemaplaneeringust.
Nii pole vald lubanud lagedale Reiu põllule elamuarendust praegu teha, sest üldplaneeringu järgi on seal väärtuslik põllumaa, küll on elamud lubatud Reiu külla jõe äärde ja mere poole külge.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
4
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
Viimased uudised
Erinevate prognoosimajade hinnangul jõuab 6 kuu euribor aasta lõpuks 1,5-1,7%-ni.
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Konverentsid
Hetkel kuum
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Laopindadeturg vahetab käiku: huvi kasvab, ettenägelikud investeerivad
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele