Kaitseväe dokumentide andmetel valmistus
kaitsevägi aprilli lõpus Eestis erakorralise seisukorra kehtestamiseks, kirjutas
Eesti Ekspress.
Armee moodustas valmisoleku- meeskonnad, relvastus erivahenditega ning muutis sõjaväeosad kindlusteks, millesse sissetungijatele oleks tina antud.
Kaitseväe tegelik roll aprillimässu ajal on jäänud saladuseks ning pilku heita õnnestub ainult Andrus Ansipi valitsuse 20. septembri korraldusega nr 418 „Raha eraldamine“ kaudu, millega valitsus andis kaitseministeeriumile ja kaitseväele reservist üle 32 miljonit krooni erakorraliste kulude katteks.
Kaitseväel olid kolmes väeosas valmisolekumeeskonnad: Tallinnas sidepataljonis, Jõhvis Viru jalaväepataljonis ja Paldiskis Rahuoperatsioonide keskuses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rohkem kui kümnes väeosas ja üksuses tegid ohvitserid ja teenistujad kahe nädala jooksul ületunde.
Luurepataljon täitis 600 000 krooni eest riigisaladusega seotud ülesandeid. Kindralmajor Laaneots ütles, et sõjaväeluurajad aitasid kaitsepolitseid.
Väeosadesse ja relvaladude juurde pandi välja tugevdatud vahtkonnad, sõjaväepolitseile tuli tekkinud olukorras kiiresti laenutada erivarustust Rootsist ja Saksamaalt.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
2026. aasta maist enam kui tuhandele objektile päästeauto enam automaatselt kohale ei sõida. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamise teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.