Kaitseväe dokumentide andmetel valmistus
kaitsevägi aprilli lõpus Eestis erakorralise seisukorra kehtestamiseks, kirjutas
Eesti Ekspress.
Armee moodustas valmisoleku- meeskonnad, relvastus erivahenditega ning muutis sõjaväeosad kindlusteks, millesse sissetungijatele oleks tina antud.
Kaitseväe tegelik roll aprillimässu ajal on jäänud saladuseks ning pilku heita õnnestub ainult Andrus Ansipi valitsuse 20. septembri korraldusega nr 418 „Raha eraldamine“ kaudu, millega valitsus andis kaitseministeeriumile ja kaitseväele reservist üle 32 miljonit krooni erakorraliste kulude katteks.
Kaitseväel olid kolmes väeosas valmisolekumeeskonnad: Tallinnas sidepataljonis, Jõhvis Viru jalaväepataljonis ja Paldiskis Rahuoperatsioonide keskuses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rohkem kui kümnes väeosas ja üksuses tegid ohvitserid ja teenistujad kahe nädala jooksul ületunde.
Luurepataljon täitis 600 000 krooni eest riigisaladusega seotud ülesandeid. Kindralmajor Laaneots ütles, et sõjaväeluurajad aitasid kaitsepolitseid.
Väeosadesse ja relvaladude juurde pandi välja tugevdatud vahtkonnad, sõjaväepolitseile tuli tekkinud olukorras kiiresti laenutada erivarustust Rootsist ja Saksamaalt.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kes Kiili alevisse sisse keerab, märkab kindlasti uusi elumaju. Kus on inimesed, sinna saagu ka teenused ja töökohad. Selle eest hoolitseb alevi põhjaservas arenev Veski Tehnopark, Kontsepti büroo arhitektide täislahendus.