Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
VKG kompab Ukraina põlevkivi
VKG uurib põlevkivi kaevandamise võimalusi
Ukrainas, kus tal on luba maapinnale tuua 350 tonni põlevkivi.
VKG juhatuse esimees Janek Parkmani sõnul on esimese paari aasta ülesanne põlevkivivaru põhjalikult tundma õppida. „Samal ajal teeme endale selgeks kohalikud olud ja Ukraina seadused. Nende tööde läbiviimiseks asutasime Ukrainas tütarettevõtte OOO Slantsõhim ja palkasime esimesed 4 töötajat,” ütles Parkman. „Kui kõik läheb positiivselt, on perspektiivis võimalik rajada põlevkivi töötlemise kompleks, mis kasutaks aastas 5 miljonit tonni põlevkivi või rohkemgi.”
VKG arendusdirektori Jaanus Purga sõnul on Ukraina põlevkivi on Eestis tuttav. „Ukraina põlevkivi on Eestis kasutatavate tehnoloogiatega töödeldav, kuid põlevkiviõli vajab Eestis kasutatavast erinevat järeltöötlust tulenevalt tema erinevast keemilisest koostisest,” ütles Purga.
Detsembris 2007 väljastati VKG-le uuringu- ja kaeveluba ca 350 miljonile tonnile Ukraina Boltõški leiukoha põlevkivile. Boltõški varude kogumahtu on hinnatud 3,8 miljardile tonnile. Mitmesuguste piirangute tõttu on tegelikult kasutatavate varude maht oluliselt väiksem.
Boltõški põlevkivi paikneb sügavamal kui Eesti põlevkivi – VKG-le eraldatud varu paikneb 40-120 meetri sügavuses. Eestis kasutatavad kaevemeetodid Ukraina tingimustes kasutatavad ei ole. Arvel oleva põlevkivi kütteväärtus on 2000-2500 kcal/kg kohta, mis on analoogne Eestis kasutatava põlevkiviga. Ka õlisaagis on sarnane.
TÜ emeriitprofessori Enno Reinsalu on olukord õliturul Ukrainas kaevandamise kasumlikuks muutnud. „Kindlasti on uues maardlas esialgu tehnilisi raskusi, kuid kaevandamise tehnilised küsimused on teisejärgulised. Olulisem on toorõli töötlemise, rafineerimise tehnoloogia,” ütles Reinsalu.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
3
4
Varjendite teema on hell: see oli kõne all 8. oktoobril toimunud 4. Arhitektuuri ja arenduse konverentsil ning debatt toimus ka 2025. aasta veebruaris
6
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Viimased uudised
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
Varjendite teema on hell: see oli kõne all 8. oktoobril toimunud 4. Arhitektuuri ja arenduse konverentsil ning debatt toimus ka 2025. aasta veebruaris
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele