Värskest Q Vara börsiteatest selgub, et
kinnisvaraarendaja müüs Kirsiaia elamupiirkonnas selle aasta esimese kolme kuuga
ühe krundi ja ühe majaosa.
Esimese kvartali lõpuks oli 30 majaosast müüdud 17 ja 16 krundist 10.
Silukanis sõlmis Q Vara selle aasta aprillis kaks müügitehingut. Neli paarismaja sai valmis ja neid antakse klientidele üle. Teises kvartalis valmib kuus majaosa, mis antakse kohe ka ostjatele üle.
Ehituse kallinemise tõttu neelas Silukani projekt täiendavalt 8 miljonit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teises kvartalis valmiv arendusprojekt 365 ühtki ostjat aasta esimese kolme kuuga ei leidnud. Maja sai aknad ette ja peale fassaadi viimistlemist jätkusid sisetööd.
Q Vara I kvartali konsolideeritud äritulud ulatusid 23,4 miljoni kroonini. Möödunud aastal samal ajal olid äritulud 16,1 miljonit krooni. Müügitulude kasv tulenes peamiselt Silukani projekti käivitumisest, märkis kinnisvarafirma.
Võrreldes aasta varasemaga vähenesid Q Vara ärikulud peaaegu veerandi võrra, 12,6 miljonilt kroonilt 9,6 miljoni kroonini. Suurim kokkuhoid tõusis inimeste koondamiselt.
Q Vara I kvartali ärikahjumiks kujunes ligi 6 miljonit krooni. aasta varem oli ärikahjumiks 11,7 miljonit krooni. Kontserni netokahjum ulatus 12,5 miljoni kroonini. Mullu oli netokahjumiks 18,2 miljonit krooni.
Seejuures maksis Q Vara kvartali jooksul 7,9 miljonit krooni intresse. Aasta varem olid intressikulud väiksemad, kuid täpset võrdlusnumbrit Q Vara oma tänase börsiteate selgituses välja ei too. Kasumiaruande põhjal kulus intressile mullu 7,1 miljonit krooni.
"2007. aasta teises pooles suurendas kontsern laenukohustuste mahtu ning tõusid ka laenude intressimäärad," selgitas Q Vara.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?