Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi raha kokkuhoid - pätid ennetähtaegselt vabaks?
Viimase pooleteise aastaga on
ennetähtaegselt vabastatud rekordiline arv vange. Kas tegemist on uue
säästuplaaniga?
2007. aastal vabastati ennetähtaegselt 1225 kinnipeetavat samas kui 2006. aastal vabastati ennetähtaegselt vaid 581 vangi ja tunamullu 563 kurjategijat.
Selle aasta esimese kuue kuuga on ettetähtaegselt vabadusse pääsenud 416 inimest, neist 325 tingimisi ja 61 elektroonilise valvega.
Kuna justiitsministeeriumi andmetel oli 22. juuli seisuga Eesti vanglates 3591 kinnipeetavat, võib öelda, et mullu vabastati ennetähtaegselt ligikaudu neljandik trellide taga olnutest.
Kui need vangid oleks jäänud veel üheks aastaks rootsi kardinate taha, oleks riik pidanud kulutama 209,6 miljonit krooni.
Samas pole tegu puhtalt vangide arvust tuleneva summaga, mis oleks ühe vangi kohta 14257 krooni kuus. Kogukulu sisaldab nii vangide toitu, olmekulusid kui ka kulutusi hoonete ülalpidamiseks, ametnike palkadeks ning muud vanglate tegevuseks vajalikku.
Karistusseadustik lubab ennetähtaegselt vabastada neid, kes on ära istunud vähemalt kolmandiku karistusajast kuid mitte vähem kui 6 kuud ning nõustub elektroonilise valvega. Ennetähtaegselt ei saa vabastada vahistatu staatuses olevaid kinnipeetavaid ega neid, kes kannavad kuni pooleaastast vanglakaristust. Vahistatuid oli kinnipeetavate seas aprilli lõpuga seisuga 942 ja kuni pooleaastase vangistuse kandjaid 104.
Ennetähtaegse vabastamiseks otsuse langetab kohus, kaalutledes seda iga vangi puhul eraldi. Selle aasta suvel vaatavad Eesti kohtud läbi peamiselt vangide ennetähtaegse vabastamise taotlusi. Varasematel aastatel pole neid nii massiliselt olnud.
Levinud arvamuse kohaselt lähevad ennetähtaegselt vabastatud kurjategijad seadusega taas pahuksisse ja satuvad peatselt uuesti vangi. Justiitsministeeriumi andmetel läheb uuesti vangi vaid 15-20% ennetähtaegselt vabanenud kurjategijaist ja osa neist vaid seetõttu, et eirab kriminaalhooldustingimusi.
G4S avalike suhete direktor Andres Lember ütles samas, et ühiskonna üldisi trende nagu teatavate kuriteoliikide kasvu ei saa panna vabastatud vangide arvele. Tegemist on siiski pikemaajalise majanduskeskkonna ja ühiskonnaga seotud nähtustega, leidis Lember.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kolimine ühest riigist teise on palju enamat kui lihtsalt uue elu alustamine – see on pikk nimekiri küsimustest, muredest ja otsustest, mis algavad juba enne, kui esimene kolimiskast on suletud. Kuhu kõik mahub? Kas mööbel jõuab tervelt kohale? Ja mis saab siis, kui teel juhtub midagi ootamatut? Need on küsimused, mida Meu Express kuuleb iga päev ja millele neil on aastatepikkuse kogemuse toel välja kujunenud kindlad vastused.
Enimloetud
2
5
Siin on aluseks valdkonnas töötamise pikk kogemus
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Neutra Capitali omanik ja juht nimetab 3 edutegurit, teeb 4 prognoosi ja näitab ära 4 eesootavat väljakutset. See puudutab tervet kinnisvaravaldkonda!
Kinnisvarafirmad trimmisid end tõhusamaks - turu jõujooned muutuvad. Vaata, kes kellele järgneb ja kuidas igaühel läinud on!
Nüüd saab lükata sisse kõrgema käigu ja manööverada vabamalt
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele