Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi raha kokkuhoid - pätid ennetähtaegselt vabaks?
Viimase pooleteise aastaga on
ennetähtaegselt vabastatud rekordiline arv vange. Kas tegemist on uue
säästuplaaniga?
2007. aastal vabastati ennetähtaegselt 1225 kinnipeetavat samas kui 2006. aastal vabastati ennetähtaegselt vaid 581 vangi ja tunamullu 563 kurjategijat.
Selle aasta esimese kuue kuuga on ettetähtaegselt vabadusse pääsenud 416 inimest, neist 325 tingimisi ja 61 elektroonilise valvega.
Kuna justiitsministeeriumi andmetel oli 22. juuli seisuga Eesti vanglates 3591 kinnipeetavat, võib öelda, et mullu vabastati ennetähtaegselt ligikaudu neljandik trellide taga olnutest.
Kui need vangid oleks jäänud veel üheks aastaks rootsi kardinate taha, oleks riik pidanud kulutama 209,6 miljonit krooni.
Samas pole tegu puhtalt vangide arvust tuleneva summaga, mis oleks ühe vangi kohta 14257 krooni kuus. Kogukulu sisaldab nii vangide toitu, olmekulusid kui ka kulutusi hoonete ülalpidamiseks, ametnike palkadeks ning muud vanglate tegevuseks vajalikku.
Karistusseadustik lubab ennetähtaegselt vabastada neid, kes on ära istunud vähemalt kolmandiku karistusajast kuid mitte vähem kui 6 kuud ning nõustub elektroonilise valvega. Ennetähtaegselt ei saa vabastada vahistatu staatuses olevaid kinnipeetavaid ega neid, kes kannavad kuni pooleaastast vanglakaristust. Vahistatuid oli kinnipeetavate seas aprilli lõpuga seisuga 942 ja kuni pooleaastase vangistuse kandjaid 104.
Ennetähtaegse vabastamiseks otsuse langetab kohus, kaalutledes seda iga vangi puhul eraldi. Selle aasta suvel vaatavad Eesti kohtud läbi peamiselt vangide ennetähtaegse vabastamise taotlusi. Varasematel aastatel pole neid nii massiliselt olnud.
Levinud arvamuse kohaselt lähevad ennetähtaegselt vabastatud kurjategijad seadusega taas pahuksisse ja satuvad peatselt uuesti vangi. Justiitsministeeriumi andmetel läheb uuesti vangi vaid 15-20% ennetähtaegselt vabanenud kurjategijaist ja osa neist vaid seetõttu, et eirab kriminaalhooldustingimusi.
G4S avalike suhete direktor Andres Lember ütles samas, et ühiskonna üldisi trende nagu teatavate kuriteoliikide kasvu ei saa panna vabastatud vangide arvele. Tegemist on siiski pikemaajalise majanduskeskkonna ja ühiskonnaga seotud nähtustega, leidis Lember.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.
Enimloetud
1
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
2
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
4
5
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Viimased uudised
Värske ülevaade pankade intressimarginaalidest ja lisahüvedest
Konverentsid
Hetkel kuum
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Laur avaldab, milleks Liven raha kaasas. Tallinna planeeringute menetlemine sai temalt analüütilise hinnangu + osutab ta ka ühele olukorra juurpõhjusele
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele