Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi raha kokkuhoid - pätid ennetähtaegselt vabaks?
Viimase pooleteise aastaga on
ennetähtaegselt vabastatud rekordiline arv vange. Kas tegemist on uue
säästuplaaniga?
2007. aastal vabastati ennetähtaegselt 1225 kinnipeetavat samas kui 2006. aastal vabastati ennetähtaegselt vaid 581 vangi ja tunamullu 563 kurjategijat.
Selle aasta esimese kuue kuuga on ettetähtaegselt vabadusse pääsenud 416 inimest, neist 325 tingimisi ja 61 elektroonilise valvega.
Kuna justiitsministeeriumi andmetel oli 22. juuli seisuga Eesti vanglates 3591 kinnipeetavat, võib öelda, et mullu vabastati ennetähtaegselt ligikaudu neljandik trellide taga olnutest.
Kui need vangid oleks jäänud veel üheks aastaks rootsi kardinate taha, oleks riik pidanud kulutama 209,6 miljonit krooni.
Samas pole tegu puhtalt vangide arvust tuleneva summaga, mis oleks ühe vangi kohta 14257 krooni kuus. Kogukulu sisaldab nii vangide toitu, olmekulusid kui ka kulutusi hoonete ülalpidamiseks, ametnike palkadeks ning muud vanglate tegevuseks vajalikku.
Karistusseadustik lubab ennetähtaegselt vabastada neid, kes on ära istunud vähemalt kolmandiku karistusajast kuid mitte vähem kui 6 kuud ning nõustub elektroonilise valvega. Ennetähtaegselt ei saa vabastada vahistatu staatuses olevaid kinnipeetavaid ega neid, kes kannavad kuni pooleaastast vanglakaristust. Vahistatuid oli kinnipeetavate seas aprilli lõpuga seisuga 942 ja kuni pooleaastase vangistuse kandjaid 104.
Ennetähtaegse vabastamiseks otsuse langetab kohus, kaalutledes seda iga vangi puhul eraldi. Selle aasta suvel vaatavad Eesti kohtud läbi peamiselt vangide ennetähtaegse vabastamise taotlusi. Varasematel aastatel pole neid nii massiliselt olnud.
Levinud arvamuse kohaselt lähevad ennetähtaegselt vabastatud kurjategijad seadusega taas pahuksisse ja satuvad peatselt uuesti vangi. Justiitsministeeriumi andmetel läheb uuesti vangi vaid 15-20% ennetähtaegselt vabanenud kurjategijaist ja osa neist vaid seetõttu, et eirab kriminaalhooldustingimusi.
G4S avalike suhete direktor Andres Lember ütles samas, et ühiskonna üldisi trende nagu teatavate kuriteoliikide kasvu ei saa panna vabastatud vangide arvele. Tegemist on siiski pikemaajalise majanduskeskkonna ja ühiskonnaga seotud nähtustega, leidis Lember.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
3
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Viimased uudised
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
See puudutab Eestit otseselt
Konverentsid
Hetkel kuum
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele