9. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Üks tähtsamaid teemasid, milles vajame selgust ja otsuseid, on energeetika. See arutelu peab jõudma lähemal ajal siia, Riigikogu suurde saali. Olukorras, kus Venemaa kasutab energiatarneid poliitilise relvana, on loomulik kõiki võimalusi kaaluda, sealhulgas tuumajaama rajamist Eestisse. Tahaksin teie käest küsida, kas soomlased, prantslased või rootslased käituvad eestlastest rumalamalt, kui nad on võtnud kasutusele tuumaenergeetika. On teada, millega lõppes tuumajaamade sulgemine Saksamaal.

Peaksime esitama küsimuse, kas Venemaalt tarnitavale gaasile võiks olla alternatiive. Näiteks Norra gaas? Soovin, et me arutaksime seda täie tõsidusega, sest energiarindel sõda juba käib. Mida kauem me nende otsustega viivitame, seda keerulisem on neid teha ja ellu viia tulevikus. Olgu meile hoiatuseks Leedu näide – ühest küljest anti Euroopa Liiduga liitudes lubadus Ignalina tuumajaam 2009. aastaks sulgeda, teisalt suudetakse uus elektrijaam käima saada ilmselt alles 2015. aastal. Mõistlike alternatiivide puudumine võib jätta Leedu lähiaastatel üsna keerulisse olukorda,“ rääkis Ergma.

Ergma manitses ka, et riigikogu ootab ees 2009. aasta riigieelarve tõsine arutelu.

„Meenutan, et hiljuti – optimismilainel - said riigijuhid võtta üsna spontaanselt vastu otsuse kulutada kaks ja pool miljardit krooni Eesti Raudtee taasriigistamisele. Täna otsivad ministrid meeleheitlikult palju väiksemaid summasid, et eelarves ots otsaga kokku saada. Nüüd, kus peame asuma oma seniseid plaane revideerima, ei saa me siiski teha üksnes mehhaanilisi kärpeid. Riigimehelikud otsused ei pea sõltuma sellest, millise erakonna käes on üks või teine ministriportfell,“ lisas ta.

Autor: Haldusuudised.ee