19. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ärijuhi sõnul vähenes tööpakkumiste arv aasta alguses olnud 2200st sügiseks 1500 peale ning pärast septembri teises pooles toimunud järsku kahanemist jäi alles umbes 600-700 pakkumist.

Johansoni sõnul lisandub nädalas veidi üle 100 uue pakkumise. "Jaanuarist kevadeni on traditsiooniliselt aktiivsem aeg tööturul. Usun, et tõeline madalseis jõuab kätte suvel ja kestab jaanipäevast augusti teise pooleni,“ rääkis ärijuht ning lisas: „Sügisel loodame näha esimest väikest toibumist ning ettevõtete julgust võtta uusi töötajaid, kelle abil keerulisele majandusolukorrale vastu seista.“

CV Keskus on täheldanud, et väga suur osa tööotsijaid on oma palgasoovides juba korrektuure teinud, kuid leidub ka neid, keda majanduslangus ei ole veel tabanud või kes ei ole veel muutunud olukorda ära tajunud. “Väga tugevalt annab praegu tunda palgaralli allapoole – kaovad või kahanevad lisatasud, soodustused, kahaneb põhipalk,” ütles Johanson, kes usub, et aeg paneb asjad paika. Ebarealistlike palgasoovide (oskused-teadmised ei ole palgasooviga vastavuses) esitamise asemel soovitab Johanson palga märkimata jätta ning olla avatud läbirääkimisteks.

72% CV Keskuse tööpakkumistest on mõeldud spetsialistidele, 18% juhtidele ning vaid 10% lihttöölistele ja teenindajatele, loetles Johanson statistilisi andmeid. Tema sõnul on tänastest tööpakkumistest 42 ajutise, hooajalise või praktika pakkumised ning 154 välismaa pakkumised. Suur osa tööpakkumistest koondub Tallinnasse ja Harjumaale.

Valdkondi, kus töökäsi puudu, leidub ärijuhi sõnul vähe, kuid nimetada võib tervishoidu-farmaatsiat, haridusasutusi, infotehnoloogiat ja riigikaitset. Ka müügi ja teeninduse valdkonda vajatakse töötajaid, aga seal on Johansoni sõnul konkurss hüppeliselt suurenenud.

Veel otsitakse näiteks autojuht-ekspediitorit, marketingi assistenti, laotöötajat, klienditeenindajat, komplekteerijat, müügikonsultanti kauplusse, registraatorit. "Mulle on kõrvu jäänud linnalegend, et meeletult on puudu keevitajaid. Meie andmed aga seda ei kinnita, sest ka keevitaja otsingud saavad korraliku hulga kandidaate, kuigi eks esine ka erandeid,“ selgitas Johanson.

Tema sõnul on varasemast enam hakatud otsima ka nn testostjaid-testkliente.

CV-Online'i turundusjuhi Raimo Matvere on varem rääkinud, et tööotsijad on muutunud töövahendusportaalis märksa aktiivsemaks, mis kinnitab ka tööturuameti teadet detsembris registreeritud töötute hulga kasvu kohta. Kõige enam, ca 21-22% kõigist tööotsijatest, soovib leida tööd laiemalt öeldes teenindajana. "Samas otsitakse aktiivsetel töökonkurssidel praegu valdavalt erialaste oskustega spetsialiste ja tippspetsialiste, näiteks telekommunikatsiooni ja energeetika valdkonna insenere, raamatupidajaid, finantsjuhte, turundusjuhte, tootmisjuhte ja ka arste,“ märkis Matvere. "Seega on madalama kvalifikatsiooniga või vaid teeninduskogemusega inimestel küllaltki raske sobivaid pakkumisi leida."

Jätkuvalt võivad kiiresti tööd leida infotehnoloogia valdkonna asjatundjad. Ligi 1/3 kõigist tööpakkumistest CV-Online portaalis on praegu IT-valdkonnast. Otsitakse programmeerijaid, tarkvaraarendajaid, IT-spetsialiste ning analüütikuid. Teistest enam vajatakse ka müügitöötajaid ja tehniliste erioskustega inimesi nagu insenere, tehnikuid ning mingite konkreetsete seadmete asjatundjaid.

Autor: Haldusuudised.ee