Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soojaarve ajab juuksed peas püsti
Kohalike omavalitsuste elanikud haaravad
jaanuaris saadud soojaarveid nähes peast, sest hinnatõus võtab hinge
kinni.
Jaanuaris soojusarve saanud Püssi elanikel tõusid juuksed peas püsti: enamik linlasi peab maksma elamispinna ruutmeetri eest 30-42 krooni, mõned veelgi rohkem. Väikestes majades küündib arve 70 kroonini ruutmeetri eest, kirjutab Põhjarannik.
"Pean maksma soojuse eest 2200 krooni, pensioni saan aga 3500. Kuidas küll ära elada?" on Viru tänava 8. majas elav pensionär Antonina murest murtud. "Pöördusin meie omavalitsusse, seal ei olnud pikka juttu - linnavalitsusel pole katlamaja omanikuga mingit pistmist, seega ei saa teda mõjutada."
Püssi ühe korteriühistu esimees Valentina Jagodova ütles kõikide linnaelanike arvamust väljendades, et katlamaja omanik Fortum Termest teeb hindadega, mida heaks arvab. Tema sõnul moodustavad kütte maksumusest 30 protsenti firma arenduskulud ning see on teiste Eesti soojusmüüjatega võrreldes suurim protsent.
"Kuid eespool öeldut arvesse võttes ei tohiks meie arvestuste kohaselt ikkagi olla selliseid küttearveid, nagu saadeti detsembrikuu eest," arvab Jagodova. "Meil on pensionäride linn, inimesi koondatakse vabrikust, nad ei vea selliste hindadega lihtsalt välja. Katlamaja töötab gaasiga, kõigile on teada, et viimasel ajal gaasi hind langeb, kuid meile on see endiselt kõrge."
ASi Fortum Termest juhatuse liige Mati Tatar kinnitas, et Püssi küttehind ei ole kõige kõrgem. Näiteks Sõmerus, Aluveres ja Viimsis maksab megavatt-tund rohkem kui 1100 krooni, Püssis aga 1019 krooni. Ta loodab, et jaanuaris hind langeb. "Me juba teame jaanuarikuu gaasihinda, see võib muutuda olenevalt dollari kursist," märkis Tatar. "Me oleme huvitatud soojusenergia müügist võimalikult soodsa hinnaga, et mitte kaotada kliente ning ise pinnal püsida."
Ka Oru asula elanikel tuleks kütte eest rohkem kui 30 krooni ruutmeetri kohta maksta, kui Kohtla-Järve ei doteeriks omavalitsusele kuuluva gaasikatlamaja kulusid. Oru Kodu andmeil oli kütte omahind detsembris umbes 33 krooni elamispinna ühe meetri kohta, elanikele tulnud arvetel küsitakse arvestita majades ruutmeetri eest 14,67 ning arvestiga majades 16,27 krooni.
Lääne Elu kirjutab, et kuna nafta hind on sügisega võrreldes palju odavam, langeb toasooja hind Haapsalus, teistes Läänemaa suuremais asulais hinnalangust ei tule. Haapsalus odavneb jaanuaris küte veidi üle 4% ehk 34 kr megavatt–tund, ütles Erakütte Haapsalu osakonna juhataja Rein Paju. Jaanuari lõpus, veebruari alguses võib toasoe veel odavneda umbes 10 kr/MWh.
„Lubadust ei taha anda, aga odavnemine võib tulla kümne krooni kanti,” ütles Paju. Kui siiani maksid haapsallased toasooja eest 811,45, siis jaanuarist 777,62 ja veebruarist maksavad umbes 767 kr/MWh. Need arvud on käibemaksuta.
Taebla Kodu juhataja Taivo Kaus ütles, et neil pole põhjust hinda langetada, sest toasoe ei sõltu õlist. Taebla ja Palivere katlamaju köetakse Tootsi tükkturbaga, aga turba hind pole alla läinud.
Kui praegu on Taeblas toasoe odavam kui Paliveres (769 Taeblas ja 874 kr/MWh Paliveres), siis aprillist on mõlemas asulas üks ja sama hind, 925 kr/MWh.
Kausi sõnul on see Taebla Kodu nõukogu otsus, kuigi Paliveres peaks kulusid arvestades olema hind kallim.
Hetkel kuum
Lihula on ainus katlamaja, kus põletatakse vaid põlevkiviõli, kuid seal toasoe odavamaks ei lähe. Lihula Soojuse juhataja Tõnu Teesaar ütles, et selle küttehooaja õli on ostetud ja odavama hinnaga õli juurde ei muretseta.
Pealegi algab kevadel uue katlamaja ehitus ja omaosaluseks võetud laenusumma on arvestatud praeguse soojahinna põhjal, selgitas Teesaar. Lihula toasoe maksab praegu 903 kr/MWh, lisandub käibemaks.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Tallinna Kristiine linnaosas on müüki jõudnud kinnistu, millel asuv viiekorruseline hoone pakub uuele omanikule võimalust mõelda senistest kasutusviisidest palju kaugemale. Kas 1964. aastal valminud hoonest võiks saada kaasaegne ärikeskus, erinevaid teenuseid koondav hoone või hoopis elu- ja äripindu ühendav arendus? Avalikule enampakkumisele jõudnud Nõmme tee 5 asuva kinnistu tulevik sõltub järgmise omaniku visioonist.
Enimloetud
1
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
3
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
4
Nordeconi investor eelistab Merkot
6
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
Viimased uudised
Hiljutised kaupluste külmutusseadmete häkkimise juhtumid toovad suuri muutusi
Nordeconi investor eelistab Merkot
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
Konverentsid
Hetkel kuum
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele