Osa 20 miljardist kroonist jätaks reservi,
kuid teise osa suunaks infrastruktuuri ja energiasse, sõnas ettevõtja Olle Horm
vastates Äripäeva küsimusele, mida teha euro tulekul Eesti Pangast vabanevate
miljarditega
„Jagaks kahte võrdsesse osasse, ühe jätaks endiselt reservi. Mitte krooni vaid millegi muu jaoks tuleviku tarbeks. Ja teise osa kulutaks infrastruktuurile: rajatised, maanteed, trassid,“ vastas Horm päevaküsimusele, mida teha euro tulekul Eesti Pangast vabanevate miljarditega?
„Samuti energiale, tasuks mõelda tuumajaama ehk odava energia peale. Need variandid annaksid kohalikele tööd ning arendaks edasi kohalikku tööstust. Oluline on see, et neid reserve populistlike lubadustega tuulde ei lasta. See oleks kõige rumalam,“ lisas ta.
Autor: Haldusuudised.ee
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.