Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks me räägime tuumajaama rajamisest Eestisse?
Teeme algatuseks kohe ühe asja selgeks.
Otsust tuumajaama rajamiseks Eestisse pole tehtud. Valitsuse poolt heaks
kiidetud energia- ja elektrimajanduse arengukavad viitavad vaid tuumaenergeetika
seadusandluse, kompetentside jms ettevalmistamise vajadusele, mida ei saa
käsitleda tuumajaama rajamise otsusena. Reaalsus on see, et Eesti ei ole täna
selliseks otsuseks ka valmis.
Miks me siis räägime tuumaenergeetika võimalikust kasutuselevõtust? Põhjus on lihtne. Eestit juba ligi 100 aastat teeninud põlevkivielektri aeg hakkab mööda saama. ELi kliimapoliitika nõuded, mis näevad ette CO2 emissiooni olulist piiramist, sunnivad kõiki elektritootjaid enda tootmisportfelli kriitilise pilguga üle vaatama. Põlevkivielektri osakaalu on juba asunud vähendama erinevad taastuvenergia projektid, kuid perspektiivis peame me mõtlema ka selle peale, mille arvel katab Eesti lähema paari-kolmekümne aasta pärast enda baaskoormuse alased vajadused.
Selles kontekstis pole mingit põhjust tuumaenergiat eirata. Tegemist on odava ja tänase tarbimise juures tuhandete aastate pikkuse kütusevaruga energiatootmise liigiga, mille rolli tulevikus ei saa alahinnata.
Lisaks kliimapoliitika arengule on meie regiooni elektrimajanduse tulevikku kõige enam mõjutavamaks nähtuseks elektriturgude avanemine. See nihutab esiplaanile konkurentsivõimega seonduvad küsimused. Tingituna CO2 hinna prognoositavast olulisest kasvust ei tundu põlevkivielektri kaardid perspektiivis kõige paremad.
Kui ELi kliimapoliitika osutub jätkusuutlikuks, siis ei tundu Eestis leiduvat kohta ka imporditava söe baasil töötavale söejaamale. Baaskoormust rahuldavast hüdroenergiast ei võimalda unistada Eesti piiratud veeolud. Maagaasi suuremahulist kasutamist ei soosi hiljutised energiasõjaelementidega seondunud nähtused. Tänaseid teadmisi arvesse võttes jäävad üle erinevad taastuvenergia projektid, tuumaenergia ja elektri import naabersüsteemidest. Need kõik on võrdselt võimalikud valikud ja parimaks lahenduseks oleks arvatavasti nende kombinatsioon ühel või teisel kujul.
Kuigi Eesti on enda elektrimajanduse arendamisel lähtunud põhimõttest, mille kohaselt kaetakse Eesti vajadused meie oma tootmisvõimsuste poolt, oleks turuavanemise tingimustes põhjust seda seisukohta veel kord kaaluda.
Põhjala riikidel on suure hüdro- ja tuumaenergia osakaalu tõttu oluline konkurentsieelis Balti riikide ees, mistõttu investeeringud elektritootmisesse peaksid meil olema eriti läbimõeldud. Taastuvenergia arendamine on prioriteetseks valdkonnaks terves maailmas, kuid tema häda seisneb tema kalliduses. Odavat tuule, päikse jms energiat pole olemas. Turukõlbulikuks muudavad taastuvenergia riigipoolsed toetused, mille maksavad kinni maksumaksjad. Seetõttu ei ole baaskoormuse katmine taastuvenergia arvel majanduslikult kõige otstarbekam.
Hetkel kuum
Ka tuumaenergeetikal on oma hädad. Viimase paarikümne aasta jooksul on maailmas ehitatud vähe tuumajaamasid. Enamik nendest, mida täna ehitatakse, on prototüübid. Prototüüpide ehitusega kaasnevad aga viivitused, suuremad kulud jms. Viited tuumatehnoloogia ohtlikkusele räägivad eelkõige asjatundmatusest. Tuhandete reaktoraastate pikkune opereerimiskogemus viitab pigem tehnoloogia ohutusele, asetades samas kõrgendatud nõuded töökultuurile ja -ohutusele.
Kokkuvõtteks. Kas Eestisse tuumajaam rajatakse või mitte, on täna vara öelda. Eesti Energia eesmärgiks on platvormi ehitamine, mis võimaldaks riigil langetada kaalutletud otsus tulevikus. Me ei kavatse siin mingil juhul anda järgi huvigruppide survele, kes väldivad erinevate energiatootmisviiside omavahelist võrdlemist ning soovivad langetada otsuseid, mis ei põhine faktidel, vaid usul.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.
Enimloetud
1
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
2
4
6
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Viimased uudised
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Arco Vara juht Rait Riim: Täna näeme selgelt, kuidas siia Stroomi ranna äärde on kujunenud omaette minilinnaosa
Kes küll istusid žüriis?
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
See on praegu Tallinna suurim ehitusplats
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele