Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks me räägime tuumajaama rajamisest Eestisse?
Teeme algatuseks kohe ühe asja selgeks.
Otsust tuumajaama rajamiseks Eestisse pole tehtud. Valitsuse poolt heaks
kiidetud energia- ja elektrimajanduse arengukavad viitavad vaid tuumaenergeetika
seadusandluse, kompetentside jms ettevalmistamise vajadusele, mida ei saa
käsitleda tuumajaama rajamise otsusena. Reaalsus on see, et Eesti ei ole täna
selliseks otsuseks ka valmis.
Miks me siis räägime tuumaenergeetika võimalikust kasutuselevõtust? Põhjus on lihtne. Eestit juba ligi 100 aastat teeninud põlevkivielektri aeg hakkab mööda saama. ELi kliimapoliitika nõuded, mis näevad ette CO2 emissiooni olulist piiramist, sunnivad kõiki elektritootjaid enda tootmisportfelli kriitilise pilguga üle vaatama. Põlevkivielektri osakaalu on juba asunud vähendama erinevad taastuvenergia projektid, kuid perspektiivis peame me mõtlema ka selle peale, mille arvel katab Eesti lähema paari-kolmekümne aasta pärast enda baaskoormuse alased vajadused.
Selles kontekstis pole mingit põhjust tuumaenergiat eirata. Tegemist on odava ja tänase tarbimise juures tuhandete aastate pikkuse kütusevaruga energiatootmise liigiga, mille rolli tulevikus ei saa alahinnata.
Lisaks kliimapoliitika arengule on meie regiooni elektrimajanduse tulevikku kõige enam mõjutavamaks nähtuseks elektriturgude avanemine. See nihutab esiplaanile konkurentsivõimega seonduvad küsimused. Tingituna CO2 hinna prognoositavast olulisest kasvust ei tundu põlevkivielektri kaardid perspektiivis kõige paremad.
Kui ELi kliimapoliitika osutub jätkusuutlikuks, siis ei tundu Eestis leiduvat kohta ka imporditava söe baasil töötavale söejaamale. Baaskoormust rahuldavast hüdroenergiast ei võimalda unistada Eesti piiratud veeolud. Maagaasi suuremahulist kasutamist ei soosi hiljutised energiasõjaelementidega seondunud nähtused. Tänaseid teadmisi arvesse võttes jäävad üle erinevad taastuvenergia projektid, tuumaenergia ja elektri import naabersüsteemidest. Need kõik on võrdselt võimalikud valikud ja parimaks lahenduseks oleks arvatavasti nende kombinatsioon ühel või teisel kujul.
Kuigi Eesti on enda elektrimajanduse arendamisel lähtunud põhimõttest, mille kohaselt kaetakse Eesti vajadused meie oma tootmisvõimsuste poolt, oleks turuavanemise tingimustes põhjust seda seisukohta veel kord kaaluda.
Põhjala riikidel on suure hüdro- ja tuumaenergia osakaalu tõttu oluline konkurentsieelis Balti riikide ees, mistõttu investeeringud elektritootmisesse peaksid meil olema eriti läbimõeldud. Taastuvenergia arendamine on prioriteetseks valdkonnaks terves maailmas, kuid tema häda seisneb tema kalliduses. Odavat tuule, päikse jms energiat pole olemas. Turukõlbulikuks muudavad taastuvenergia riigipoolsed toetused, mille maksavad kinni maksumaksjad. Seetõttu ei ole baaskoormuse katmine taastuvenergia arvel majanduslikult kõige otstarbekam.
Hetkel kuum
Ka tuumaenergeetikal on oma hädad. Viimase paarikümne aasta jooksul on maailmas ehitatud vähe tuumajaamasid. Enamik nendest, mida täna ehitatakse, on prototüübid. Prototüüpide ehitusega kaasnevad aga viivitused, suuremad kulud jms. Viited tuumatehnoloogia ohtlikkusele räägivad eelkõige asjatundmatusest. Tuhandete reaktoraastate pikkune opereerimiskogemus viitab pigem tehnoloogia ohutusele, asetades samas kõrgendatud nõuded töökultuurile ja -ohutusele.
Kokkuvõtteks. Kas Eestisse tuumajaam rajatakse või mitte, on täna vara öelda. Eesti Energia eesmärgiks on platvormi ehitamine, mis võimaldaks riigil langetada kaalutletud otsus tulevikus. Me ei kavatse siin mingil juhul anda järgi huvigruppide survele, kes väldivad erinevate energiatootmisviiside omavahelist võrdlemist ning soovivad langetada otsuseid, mis ei põhine faktidel, vaid usul.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
1
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Viimased uudised
Müüki lähevad Saarema Auriga ja Riia Damme. Ettevõtte jätkab Poola hõlvamist.
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele