Maamaksu tasumise senised kolm tähtaega
asendatakse kahega, seejuures tuuakse esimene tähtaeg ettepoole, seisab
rahandusministeeriumis valminud seaduseelnõus.
Maamaksu esimeseks tähtajaks jääb eelnõu kohaselt 31. märts ja teiseks tähtajaks 31. august. Alla tuhandekroonine maamaks tuleb tasuda tervenisti esimesel tähtajal. Juhul kui maks ületab tuhat krooni, siis tuleb esimesel tähtajal maksta pool summast, aga mitte vähem kui 1000 kr. Seega peaks suurem osa maamaksust laekuma esimeseks tähtajaks.
Esimene tähtaeg toodi seega samale ajale tuludeklaratsioonide esitamise tähtajaga. Seadusemuudatused peaks ministeeriumi teatel andma olulise kulude kokkuhoiu ja võimaldama tulude paremat kasutamist. Rahandusministeeriumile teadaolevalt kasutavad kohalikud omavalitsused maamaksust laekuvat tulu eelkõige teede remondiks, seega oleks edaspidi võimalik laekunud maksu juba algaval teeparanduste hooajal kasutada.
Maamaksu tasumise ja tuludeklaratsioonide tähtaegade ühildamisega on oodata ka varasemast paremat maamaksu laekumist. Tuludeklaratsiooni esitamise ajal on isikule juba teada tema maamaksukohustus ning enammakstud tulumaksusumma olemasolul on võimalik vastav summa jätta maksuhalduri kontole maksukohustuse täitmiseks. Maamaksuvõlgnike arvu vähenemine võimaldab maksuhalduri sissenõudjate ressurssi kasutada otstarbekamalt, teatas ministeerium.
Lisaks hakatakse selle eelnõu kohaselt 2010. aastal maamaksuteateid e-maksuameti kasutajatele väljastama ainult elektrooniliselt. Tänavuse e-maksuameti kasutajate arvu juures võiks saata 72 protsenti maamaksuteadetest elektrooniliselt, millega saaks kokku hoida 3,6 miljonit krooni postikulu. Maksuteatest teavitamiseks saadab maksu- ja tolliamet edaspidi maksumaksjatele ka e-kirja.
Seadusemuudatuse eeldatav jõustumisaeg on 1. jaanuar 2010.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?