Korteriühistute probleemide lahendamiseks võlgnikega on mitmeid erinevaid seadusega ettenähtud võimalusi, millest ühistu pankroti algatamine ei ole kindlasti kõige kergem ja lihtsam variant, kommenteeris majandusministeeriumi ametlike suhete juht Kalev Vapper asekantsler Merike Kompusele viidates.
Eeskätt tuleks ikkagi püüda võlglasi mõjutada oma ühistu ees olevat võlga likvideerima teiste meetoditega, nagu näiteks maksekäsu kiirmenetlus, rääkis Vapper. Korteriühistute Liidu ettepanek - võimaldada ühistu liikmetel eraldi lepingute sõlmimine teenustepakkujatega - eeldab igas korteris soojamõõtja olemasolu ning hetkel pole selge, kas ühistud sellest lõppkokkuvõttes  võidaksid.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi on tulnud näiteks kiri korterelamust, kus pandi kõikidele korteritele soojamõõtjad ning hakati tasu võtma tegeliku soojatarbimise eest.
Tulemus oli see, et samasuguse korteri soojaarve vahe on kuni neljakordne sõltuvalt sellest, kas korter asus teiste korterite vahel või otsaseina ja katuse juures. Ja siis tekkis olukord, kus teiste korterite vahel asuvate korterite omanikud ütlesid, et nemad on väga rahul, mingit elamu soojustamist pole vaja ning blokeerisid kõik teiste korteriomanike sellelaadsed ettepanekud. "Elik jama veelgi suurem," märkis Vapper.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele