Korteriühistute probleemide lahendamiseks võlgnikega on mitmeid erinevaid seadusega ettenähtud võimalusi, millest ühistu pankroti algatamine ei ole kindlasti kõige kergem ja lihtsam variant, kommenteeris majandusministeeriumi ametlike suhete juht Kalev Vapper asekantsler Merike Kompusele viidates.
Eeskätt tuleks ikkagi püüda võlglasi mõjutada oma ühistu ees olevat võlga likvideerima teiste meetoditega, nagu näiteks maksekäsu kiirmenetlus, rääkis Vapper. Korteriühistute Liidu ettepanek - võimaldada ühistu liikmetel eraldi lepingute sõlmimine teenustepakkujatega - eeldab igas korteris soojamõõtja olemasolu ning hetkel pole selge, kas ühistud sellest lõppkokkuvõttes võidaksid.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi on tulnud näiteks kiri korterelamust, kus pandi kõikidele korteritele soojamõõtjad ning hakati tasu võtma tegeliku soojatarbimise eest.
Tulemus oli see, et samasuguse korteri soojaarve vahe on kuni neljakordne sõltuvalt sellest, kas korter asus teiste korterite vahel või otsaseina ja katuse juures. Ja siis tekkis olukord, kus teiste korterite vahel asuvate korterite omanikud ütlesid, et nemad on väga rahul, mingit elamu soojustamist pole vaja ning blokeerisid kõik teiste korteriomanike sellelaadsed ettepanekud. "Elik jama veelgi suurem," märkis Vapper.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?