Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti muutub peagi elektri eksportijast sisseostjaks
Täna raamlepinguni jõudnud ja ligi 5 miljardit krooni (300 mln eurot) maksma minev Estlink 2 hakkab hiljemalt 2016. aastal elektrienergia eksportöörist elektri sisseostjaks muutuvat Eestit varustama Põhjamaade elektriga.
„Kui kõik praegi laual olevad tuuleenergia projektid realiseeruks, võiks eksport jätkuda,“ naljatles Eleringi juht Taavi Veskimägi. „Aasta 2016 on Eesti jaoks siiski kriitiline,“ tunnistas ta lisades, et palju sõltub ka sellest, kas Narva rajatakse suletava tootmise asemel üks 300 MW põlevkiviplokk või kaks sellist plokki.
Veskimägi sõnul ei saa Eesti jääda mingiks väikeseks ja ülejäänud turust eraldatud energiasaarekeseks, kui Euroopa Liit on võtnud suuna ühtse energiaturu loomisele. Tarbijad võidavad tema väitel Estlink 2st väitel varustuskindluses, hinnas ja energeetilises julgeolekus, mis muu hulgas tähendab aga ka seda, et siinne elektrienergia hind tõuseb Soome elektrienergia hinnaga samale tasemele.
Veskimägi selgitas, et tuleviku tegijad on Rootsi tuumajaamad, milles toodetud elektrienergia on tunduvalt odavam kui Narva põlevkiviplokkide oma.
Siiani oli Eesti energiasüsteem üsnagi hästi ühendatud Läti ja Venemaaga, pärast Estlink 2 valmimist saab Soome-suunaliseks võimsuseks 1000 MW. Mööda kommertskasutuses Estlink 1 kaablit võiks pärast turu avamist liikuda põhjast lõunasse 150 MW ja lõunast põhja 140 MW elektrienergiat, rääkis Veskimägi.
Fingrid Oyj juhatuse esimees Jukka Ruusanen ütles tänasel pressikonverentsil, et Estlink2 ehitamist hakati kavandama juba 2007. aasta paiku. Ruusanen lisas, et investeerimisotsuse langetamiseks peab Fingrid olema piisavalt kindel, et kaabli rajamine tasub end ära ja turu avamine kulgeb plaanipäraselt.
Praegu sõlmitud leping Eleringi ja Fingridi vahel kujutab endast raamlepingut. Laias plaanis jagunevad Estlink 2 ehitamise kulud kolmeks: 100 miljonit eurot investeerib Elering, 100 miljonit eurot Fingrid ja 100 miljonit tuleb Euroopa Liidust. Pool eurorahast jääb Eleringi ja pool Fingridi käsutusse.
Eleringi projektijuht Reigo Haug ütles Äripäevale, et kaabli ja konverteralajaama hanked on juba välja kuulutatud. Tegu on läbirääkimistega ühise hankemenetlusega, millel osalevad rahvusvahelised kontsernid, sh Eestis esindatud firmad, täpsustas Haug.
Eleringi andmetel laekus kahe konverteralajaama ning kaabli hanke kvalifikatsioonivooru seitse taotlust. Estlink 2 investeerimisotsus langetatakse mais. Enne seda hindavad nii Elering kui ka Fingrid, kuidas 1. aprillil avanev elektriturg nende meelest arenenud on. Hindamise viivad mõlemad ettevõtted läbi eraldi. Kaabli ja konverterialajaamade täpne maksumus selgub oktoobris.
Autor: Haldusuudised.ee
Enimloetud
1
VAIKNE LAHKUMINE. Vaata, milline on näiteks Portugali arenduse tüüpilise Eesti päritolu kliendi profiil.
2
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
4
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
5
6
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele