• 26.07.10, 12:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Energia plaanib 23miljardilist tuuleparki

Eesti Energia kavatseb ehitada 23 miljardi krooni eest Liivi lahte sadu tuulikuid, plaani teostumine tooks tarbijatele kaasa elektri kallinemise.
Eesti Energia Taastuvenergia ASi tuuleparkide projektijuht Eero Saava rääkis, et Eesti oludes hiiglaslik meretuulepark võib esialgsete arvutuste järgi maksta kuni 1,5 miljardit eurot ehk 23 miljardit krooni.
"Peame korraldama keskkonnamõjude hindamise ja uurima Liivi lahe lainetust, jää- ja tuuletingimusi ning leppima kokku huvitatud isikutega. Väljapraakimise tulemusena võib 308 tuulikust järele jääda 100-120.
Lisaks ehitatakse Sauga valda 40 miljonit eurot (626 miljonit krooni - toim) maksev 600megavatine liitumispunkt, mille kaudu tuulest toodetud elekter tarbijateni jõuab," rääkis Saava.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Esialgu on kavas 600 MW elektritootmisvõimsusest valmis ehitada ligikaudu 200 MW. See maksaks ligikaudu 500 miljonit eurot (7,8 miljardit krooni). Sellise võimsuse juures oleks aastas võimalik meretuulepargis toota kuni 780 GWh elektrit.
Sellise energiahulga juures tabab Eesti Energiat ja teisi tuulikuomanikke üks ebameeldiv takistus. Nimelt näeb 2007. aastal vastu võetud elektrituruseaduse praegune redaktsioon ette, et seni, kuni Eesti tuuleparkide elektritoodang ei ületa aastas 600 GWh, saavad kõik taastuvenergiatoetust.
Eesti Energia soovib kvoodi suurendamist
"Me hakkame lähiaastatel läbi rääkima, et seadusandja toetatavat nn tootmiskvooti tõstaks ja toetusperioodi pikendaks. On riike, kus sarnast kvooti üldse ei ole, kuid meie hinnangul on reaalsem toetatavat kvooti suurendada, mitte kaotada," märkis Saava.
See tähendaks, et tootmiskvoodi suurendamise ja toetusperioodi pikendamise järel kerkiks ka seni taastuvenergia tootmiseks mõeldud subsiidiumi summa ja sellest lähtuvalt ka tarbijatele müüdava elektri hind.
Saava ütles, et kui valitsusparteide otsustajaliikmetele ei õnnestu selgeks teha, et tuulepargid peaksid aastas tootma rohkem kui 600 GWh toetusrahakõlbulikku elektrit, siis ei ole Eesti Energial majanduslikku mõtet 1,5 miljardit eurot merre betoneerida.
"Meie eesmärk on ikkagi see, et kvoot tõuseks. Peame mõtlema ka sellele, et kvoodi tõusust johtuv elektrienergia hinnatõus ühiskonnale ära põhjendada. Tuleb mõista, et pärast meid ei tule veeuputust, vaid maakeral peavad mitmekordistuvate fossiilkütuste hindadega hakkama saama ka meie lapsed," tähendas Saava.
Elering: toetuste osa peaks vähenema

Artikkel jätkub pärast reklaami

Energiaülekande firma Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi aga leiab, et rääkides kvoodi suurendamisest, on oluline vaadata pilti laiemalt - mitte ainult Eesti kontekstis ja samuti mitte ainult tuuleenergiale keskendudes. Elektritootmises peaksime liikuma toetustepõhiselt tootmiselt turupõhise tootmise suunas, et valikud ja otsused sünniksid toetuste turgumoonutava mõjuta.
"Praegu on tekkinud lumepalliefekt, kus ühtede toetuste tõttu tekkinud turuhälbe mõju leevendamiseks on vaja hakata rakendama teisi toetusi. See on viinud olukorrani, kus ca 80% tootmisseadmeid saab ühte või teistsugust toetust," kritiseeris Veskimägi.
Eleringi uuring näitas, et Eestis viimastel aastatel ülipopiks saanud tuuleelektrijaamad vähendavad traditsiooniliste soojuselektrijaamade ja koostootmisjaamade kasutusaega ning tasuvust.
"Ilma nendeta ei ole aga elektrisüsteemi võimalik töös hoida," lausus Veskimägi.
Toetused võivad olla liiga kõrged
Eestis tekkinud suur huvi tuulikute rajamise vastu võib viidata tuuleenergia tootjatele makstavate toetuse liiga kõrgele tasemele, ütles Eleringi juht Taavi Veskimägi.
Veskimägi sõnul on vajalik tõsiselt analüüsida tuuleelektrijaamade sotsiaal-majanduslikke mõjusid, mõju elektri hinnale ning majanduse konkurentsivõimele. "Samuti on väga oluline analüüsida traditsiooniliste elektrijaamade töös hoidmise tasuvust ning vajalikke investeeringuid elektrivõrgu tugevdamiseks," rääkis Veskimägi.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Urmas Klaas märkis, et komisjon ei ole selle teema kohta oma seisukohta kujundanud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on praegu ette valmistamas elektrituru seaduse muudatusi ning selle eelnõu raames tulevad kõne alla ilmselt ka need teemad," lisas Klaas.
TAUST
Täisvõimsus ajaks pilli lõhki
* Eesti Energia ASi Taastuvenergia Ettevõte esitas majandusministeeriumile tänavu 24. veebruaril hoonestusloa taotlused tuuleelektrijaamade rajamiseks.* Sweco Projecti koostatud Liivi lahe tuuleparkide eskiisprojekti järgi on tuulikud planeeritud Ruhnu, Kihnuedela, Kihnukrundi, Kihnulõuna ja Jaagupi piirkonda.* Tuuleparke on vaja, sest 2020. aastaks peab Eestis moodustama taastuvenergia osakaal 25% senise 18% asemel.* Hoonestusloa taotlusest selgub, et ettevõte kavatseb tarnida meretuulikud, mille rootori diameetriks on kuni 125 meetrit, torni kõrgus merepinnast 70-100 meetrit ning ühe tuuliku eeldatav võimsus on ligikaudu 5 MWh. Tuuleparkide kogupindala on 110 ruutkilomeetrit.* Tuulikud lülituvad tööle minimaalse tuulekiiruse juures 3-4 m/s ning toodavad elektrienergiat tuulekiiruseni 25-35 m/s. Seega esitatud arvutuste kohaselt toodab keskmine tuulik 100 m kõrgusel elektrienergiat 7768 tundi aastas, kui koormustegur on 47,6%.* Sellise võimsuse juures oleks aastas võimalik meretuulepargis toota kuni 780 GWh elektrit. Seadus näeb tuuleparkidele ette taastuvenergia toetust vaid seniks, kuni nende kõigi kogutoodang jääb alla 600 GWh aastas.* Praegu on energia ülekandesüsteemiga liidetud 140 MW ulatuses tuuleparke, mille kogutoodanguks prognoosib Elering umbes 300 GWh aastas. 2012. aastaks on oodata võimsuse kahekordistumist.* Eesti Energia ASi Taastuvenergia Ettevõte soovib hoonestuslubasid taotleda 50 aastaks, mis on keskmine arvestades ehitiste eeldatavat püsimise aega (kuni 100 aastat). Vajadusel on tulevikus võimalik nimetatud tähtaega pikendada, kuna püsiva vundamendi tõttu ei ole vaja rajatise baasi uuendada, küll aga tuleb korduvalt välja vahetada generaator.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.04.26, 11:59
Loovjuht Kertu Irves: Talsinki toob Eestisse uue elukvaliteedi standardi
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.

Enimloetud

1
Uudised
  • 15.04.26, 06:00
Tubli tegu! Metro muudab büroohoone korterelamuks. Vaata galeriid - võimas muutus!
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
2
  • ST
Sisuturundus
  • 10.04.26, 14:24
Aastatepikkune strateegia kandis vilja: Pro Kapital tegi keerulisel turul rekordhüppe
3
Saated
  • 15.04.26, 11:30
Tallinna katab uus kinnisvaratrend: arendajad müüvad ruutmeetrite asemel pikaealisust
4
  • ST
Sisuturundus
  • 01.04.26, 16:44
Kuidas ventilatsioonifiltrid mõjutavad kinnisvara energiakulu ja sisekliima kvaliteeti
5
  • ST
Sisuturundus
  • 09.04.26, 11:14
Võimalus soetada Tallinna lähedal hinnakasvupotentsiaaliga ärimaa
6
Uudised
  • 09.04.26, 12:58
Mis annab ärikinnisvaraturul konkurentsieelise? Siin on tahke enam kui üks
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid

Viimased uudised

Uudised
  • 17.04.26, 06:15
Vilnius 2035 - siin särab raha. Vaata, millest sõltub arenduse väärtus ja edukus
Siin on Viliniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Uudised
  • 16.04.26, 16:54
Kes kõik seal olid!? GALERII: Sõõrumaa avas 1200-ruuduse siselinnaku. Trend kinnistub.
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Uudised
  • 16.04.26, 13:20
Millal inimesed vahetaksid üürikodu oma enda kodu vastu?
Uudised
  • 16.04.26, 11:57
Arco Vara auditeeritud aruanne 2025: paisus müügitulu ja kahjum kahanes
Uudised
  • 16.04.26, 10:51
Tallinn kavandab Pärnu maanteele eraldatud rattateid ja sujuvamat ühistransporti
Uudised
  • 16.04.26, 10:17
Galerii: Tallinn avas Lasnamäel ringmajanduskeskuse
Ehitustööde ja sisustuse kogumaksumus oli 8,84 miljonit eurot + käibemaks.
Uudised
  • 16.04.26, 09:59
Üle 100 hea juhi: vaata, kas sind või sinu ülemust esitati parima juhi konkursile
Uudised
  • 16.04.26, 09:54
Tarmo Karotam astub Baltic Horizon Fondi juhi kohalt tagasi

Hetkel kuum

Veel selle aasta lõpuni tegutseb siin Keskkonnaagentuur. Ent siis läheb asi põnevaks - uuri allpool galeriid!
Uudised
  • 15.04.26, 06:00
Tubli tegu! Metro muudab büroohoone korterelamuks. Vaata galeriid - võimas muutus!
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
EfTEN Real Estate Fundi juhatuse esimees Viljar Arakas vaatab tulevikku.
Uudised
  • 13.04.26, 06:00
Arakas näitas ära EfTENi selle aasta 3 eesmärki ja ühe 25-aasta pikkuse põhieesmärgi
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Eluasemeturul läheb põnevaks. Ühelt poolt langes maksuküür, teiselt poolt on väljakutseks pindade arvukus, krooni vajutab pähe kasvav sõjavari.
Uudised
  • 10.04.26, 08:30
Kas pealinna korterid hakkavad nüüd kallinema? Hea küsimus
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
Siin arenduses püüavad arendajad rakendada 5-minuti linna põhimõtet. Arendus peaks valmima 2027. aasta lõpuks. Haakumine ümbritseva linnaruumiga tõotab tuua positiivseid tulemusi.
Uudised
  • 10.04.26, 07:00
Galerii: 3 arendajat võimestavad magalat - vaata, mis sinna tuleb
See on praegu Tallinna suurim ehitusplats
Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Martin Karro koos ameti meeskonna ja asjatundlike kolleegidega teeb tõhusaid tulemusi.
Uudised
  • 13.04.26, 11:09
Koostöö arendajate ja pealinna vahel kannabki vilja: 31 planeeringuotsust kvartalis
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Investeering ja väärtuspakkumine. Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik (all vasakul), Rotermanni kvartali ajalooline hoonestu ühes Soolalaoga (eemal) pääsevad tänu Golden Gate´i  värskenduskuurile kergemini - püüd harmoonia poole linnaruumis on plussiks.
Uudised
  • 09.04.26, 12:58
Mis annab ärikinnisvaraturul konkurentsieelise? Siin on tahke enam kui üks
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Tartu maantee 85 hoonest kolibki Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ära sama hoovi teise majasse.
Saated
  • 10.04.26, 10:38
RKAS katsetab uudset hanget ja rajab uut trendi
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Müügis oleva krundi suurus on 16 966 m² ning kehtiv detailplaneering võimaldab kuni 4000 m² ehitusaluse pinnaga ärihoonet.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.04.26, 11:14
Võimalus soetada Tallinna lähedal hinnakasvupotentsiaaliga ärimaa

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele