Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väo jaama juht: toetused kerkivad üle 2 mld krooni
Majandusminister Juhan Partsi soovi järel kärpida taastuvenergiatoetusi on lahti läinud tõeline lobistide tulevärk. Sarnaselt peaminister Andrus Ansipiga, kes soovitab Partsu idee enne valimisi maha matta, ei taha ka Väo koostootmisjaama juht Andres Taukar toetuste kärpimisest midagi kuulda.
Väo elektrijaam kerkis Tallinna lähistele pärast seda, kui miljardär Urmas Sõõrumaa oli riigikogus 2007. aastal läbi surunud elektrituruseaduse, kuhu taastuvenergiatootjate meeleheaks olid sisse kirjutatud rentaablid ja sobivad investeerimistingimused ja dotatsioonid.
"Taastuvenergia tasu, mida tarbijad näevad oma elektriarvetel, kasvab lähiaastatel kogusummas oluliselt üle 2 miljardi krooni. Sealjuures hinnanguliselt 1,5 miljardiga sellest toetatakse otseselt või kaudselt põlevkivienergeetikat, sealhulgas uute plokkide rajamist 1,2 miljardiga, ja umbes 100 miljoniga tõhusat koostootmist. Taastuvenergeetika osakaal toetustes on tagasihoidlik," ütles Taukar Delfile.
"Taastuvenergia tasu tulebki vähendada, aga mitte tariifide muutmise kaudu, vaid toetusi õigesti suunates. Monopoolse põlevkivienergeetika finantseerimine taastuvenergeetika tasudest on põhjendamatu ja tarbija suhtes ebaõiglane," lisas ärimees, kelle koostootmisjaam saab dotatsioonist samuti osa.
Väo koostoomisjaama omanikfirma Digismart OÜ kuulus veel paari aasta eest 75 protsendi ulatuses Urmas Sõõrumaale kuuluvale BEN Energy OÜ-le ja 25 protsenti Dalkia grupi ettevõttele Tallinna Küte AS. Praeguseks on Sõõrumaa Väo jaama 500 miljoni krooniga Dalkiale maha müünud.
Väo jaam valmis 2008. aasta lõpus. Sõõrumaa müüs selle maha 2009. aastal.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
2
4
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Viimased uudised
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele