Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lumanist ja Swedbankist said äripartnerid
Toomas Lumani suurosalusega kinnisvarafirma Arealis emiteeris portsu aktsiaid Swedbank AB tütarfirmale FR&R Invest AB – tegemist on esmakordse juhtumiga, kus võlausaldaja Swedbank teeb omakapitaliinvesteeringu Eesti kinnisvaraettevõttesse.
Kui palju raha Swedbank oma veidi alla 50% jääva osaluse eest välja käis, ei soovi pooled avalikustada. Pärast tehingut Swedbankiga on Arealise omakapital 49 miljonit eurot (ligi 770 miljonit krooni).
Tehingule eelnenud Arealise likviidsusprobleemidest räägib ilmekalt asjaolu, et 2008. aasta lõpuks oli Arealise omakapital kukkunud negatiivseks ning 2009. aastal tegi Luman koos äripartneri Egon Matsiga ettevõtte omakapitali enam kui 25 miljoni eurose (ligi 400 miljoni kroonise) mitterahalise sissemakse.
Laenu poleks Arealis Swedbankist saanud"Näeme siin võimalust," kommenteeris üllatavat investeeringut Swedbank Eesti juht Priit Perens. Pangajuht tunnistas, et laenu ei oleks Arealis pangast saanud, nii et rahavajaduse sai lahendada ainult omakapitaliga.
"Sellist tehingut pidasime võimalikuks kaaluda tänu pikaajalisele ja usalduslikule kliendisuhtele," sõnas Perens. Ta selgitas, et osa Swedbanki laene Arealisele restruktureeriti ning restruktureerimise osana oli tarvis kaasata ka uut omakapitali, mille soetas omakorda Swedbanki grupi ettevõte, kuna tehingut peeti atraktiivseks.
Arealise üheks omanikuks saanud Swedbanki tütarfirma FR&R Invest AB juhi Jan Åbergi sõnul on Swedbanki grupi jaoks tegemist esimese niisuguse tehinguga. Perens lisas, et Eestis ühegi teise firmaga sarnaseks tehinguks läbirääkimisi ei käi.
Küsimuse peale, kas Arealis oleks eile sõlmitud tehinguta hingusele läinud, hakkas Luman naerma. “No, tere hommikust! Oleme ilmselt üks väheseid kinnisvarafirmasid, kes on kriisi ajal kõik oma laenud tasunud täpselt päevapealt. Lõppkokkuvõttes võib siia kukkuda ka aatompomm, mida me ette näha ei saa, aga muidu ma küll ei näe põhjust, miks Arealis oleks pidanud hingusele minema,” teatas Luman.
Esmalt otsis Luman investoreid turult
Tehingu tagamaadest rääkis Luman, et ei proovinudki esialgu pangaga kokkulepet saavutada, vaid palkas nõustajad, et leida turult investor. Õige pea jõuti aga pangaga äratundmisele, et tegelikult polegi mõtet maksta vahendajatele ega kaasata uusi osapooli. Läbirääkimised kestsid Swedbankiga enne kätelöömist umbes aasta aega.
“Ei pea olema raketiteadlane mõistmaks, et pärast kriisi peab just algfaasis laienema, sest siis on kõik odavam ja ka rentide kasvud tulevikus on oodatavalt suuremad. Selle tehinguga saame vaba omakapitali, nii et saame jälle kreeditoride juurde minna,” põhjendas Luman panganduskontserni kaasamist ettevõtte omanikuks.
Aktsiate emiteerimise eesmärk on Lumani sõnul kaasata vahendeid uute büroopindade arendamiseks. Olemasolev portfell ei tooda piisavalt vaba raha, et oleksime saanud täiendavat laenuraha kaasata, selgitas Luman.
Hetkel kuum
Kolme aastaga 16 000 ruutmeetrit juurdeKui Arealise rahavooprojektide rendipind on praegu 36 100 ruutmeetrit, siis lähema kolme aasta jooksul kavatseb Luman pindu laiendada 52 000 ruutmeetrile.
"Esimene probleem tekkis likviidsusega. Turg, kus ärikinnisvara oleks võimalik edasi müüa, kadus ära. Teine probleem oli kreeditoride poolt vaadates tagatise väärtus. Kui turgu ei ole, võib üks väita, et projektid on väga väärtuslikud, teine aga, et neil pole mingit väärtust,” rääkis Luman.
Ambitsioonidest Lumanil ja tema värskel äripartneril Swedbanki gruppi kuuluval FR&R Investil puudust ei ole.
Küsimusele, mis juhtub Arealisega 3–5 aasta pärast, mil Swedbank AB tütarfirma kavatseb ärist väljuda, vastas Luman, et kõige huvitavam võimalik stsenaarium on ettevõtte börsil noteerimine. Perenski noogutas kiitvalt. FR&R Investi juhi Åbergi sõnul on koostöö lõpplahendusest siiski veel vara rääkida.
Osapooled pidasid vajalikuks toonitada, et Swedbank AB tütarfirma FR&R Invest on Swedbank Eestist täiesti eraldiseisev ettevõte ning oma otsustes iseseisev. Muu jutu vahele poetas Luman, et varade mahult on Arealis ilma suurema kärata kasvanud juba suuremaks kui Arco Vara.
KONKURENT ARVAB: See oli Lumani töövõit
Lembit Tampere, Arco Vara juht
Ma arvan, et äärmiselt positiivne on see, et panga kätte läks alla, mitte üle 50 protsendi. See näitab selgelt, et pank on võtmas puhtalt finantspositsiooni. Positiivseks võib pidada seda, et pank on paindlik ja püüab leida lahendusi väljaspool laenuandmist ja probleemide korral vara äravõtmist.
Ma pigem pean seda Toomas Lumani töövõiduks ja arvan, et see ei ole mingi naljakas või negatiivne uudis. Sellist kombinatsiooni väiksemad ja vähem võimekad kollektiivid pangaga ei saavuta.Ma arvan, et küllap siin on panga jaoks kombinatsioon enda laenude turvamisest ja kliendi tulevikku uskumisest.
ÜKS KÜSIMUS: Kas Arealise käekäik mõjutab kuidagi Nordeconi aktsionäre?
Toomas Luman, Arealise ja Nordeconi üks omanikest
Ei, ta otseselt ei mõjuta, aga loomulikult Nordecon on üks potentsiaalne ehitaja, kui me Arealise uusi arendusi käima jookseme. Seega võib mõjutada, aga mitte automaatselt. Minu isiklikud Nordeconi aktsiad Arealise ja Swedbanki tehinguga seotud ei ole.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Enimloetud
2
4
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Viimased uudised
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele