11. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kisel ütles täna foorumil „Kas kingime LNG terminali naabritele?", et kui Läänemere piirkonda rajataks üks korralik LNG-terminal, oleks veeldatud gaasi kättesaadavaks tegemiseks vaja gaasiturgu täiendavalt reguleerida kõigis Balti riikides. Samas on Eesti seadusaldlus, gaasiturg ning torustik LNG-gaasi vastuvõtuks praegu kõige rohkem valmis. Paldiskisse kavandatud LNG-terminali rajamise kasuks räägib ka paepinnas, mis ei vaja lisainvesteeringuid, aastaringi jäävaba sadam ning mitmed muud tegurid.

"Kui kuskil pannakse võrku gaasi, näiteks Eestis, oleks vaja, et ka Leedus saaks tarbida seda gaasi, ilma et lisanduks täiendavaid kulusid. Elektri puhul sama asi praegu juba toimib, kuid gaasiga mitte," selgitas Kisel.

Kisel mainis, et piirkondliku LNG-terminali rajamise küsimuses on vaja kiiret poliitilist otsust, kuid kõik Balti riigid ja Soome on terminali asjus eri meelt.

Selleks, et terminali rajamist rahastaks ka Euroopa Liit, nõuab Euroopa Komisjon praegusest gaasiturust sõltumatute investorite kaasamist. Lisaks saaks ehituskulusid katta ühtsest kolmes Balti riigis või Balti riikide ja Soome peale kehtivast võrgutariifist ning pikaajaliste tarnelepingutega.

Kiseli hinnangul on Eesti on olukord kõige parem, kuid Lätis ja Leedus on levinud pikaaegsed tarnelepingud, mis keelavad ühtlasi ka gaasi edasimüügi. See takistab LNG-gaasi turuletulekut.

Ühtlasi on Leedu kuulutanud, et nemad ehitavad nagunii gaasiterminali, öelgu või tehku teised riigid, mida tahavad. Leedu ja Läti gaasiühendused ei võimalda aga gaasi transiiti ning Eestile Leedu terminalist seetõttu kasu poleks.

Läti tahab rajada LNG-sadama, milles muundataks veeldatud gaas kohe tavaliseks gaasiks ja suunataks seejärel maaalusesse hoidlasse, rääkis Kisel. Ka sellest tarnekindlus Eesti jaoks ei kasvaks.

Soome on teatanud, et nemad tahavad maagaasi tarbimist vähendada ega pole seetõttu ühtsest gaasisüsteemist huvitatud, lisas Kisel.

"Poliitiline lahendus kujunebki sellest, kas mõeldakse ratsionaalselt või võetakse arvesse ka poliitilised aspektid," lausus Kisel pannes ette, et Eestisse rajataks algul kohalik terminal, mida saab hiljem laiendada rahvusvaheliseks.

"Rahastamise tarbeks peaks selle aasta esimeses pooles olema otsustatud, kuhu regionaalne terminal ehitatakse. Kui Balti riigid suudavad sellise otsuse teha, tuleks see teha väga kiiresti. Kui mitte, saame rahastamisel rääkida alles järgmisest ELi  eelarveperioodist," lisas Kisel täiendades, et kui igasse Balti riiki tehakse oma terminal, sellele ELi raha taha ei saa.

Autor: Haldusuudised.ee