3. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Olukord ei ole väga hull. Kahjusumma ei tohiks väga suur tulla, kindlasti mitte sajad tuhanded (kroonid - toim). Pigem on tegemist koristuse, pintseldamise ja puhastuskuludega," sõnas hotelli City Hotel Portus operaatorfirma Aldera Hotell OÜ tegevjuht Ain Käpp.

Nädalavahetusel pumbati Uus-Sadama tänaval asuva City Hotell Portuse keldrist välja ligi 4000 kuupmeetrit vett. "Majaomaniku väitel ei plaani kindlustusfirma seda kahjuhüvitist vaidlustada," lisas Käpp.

Hotelli juht selgitas, et pühapäeval alustati juba koristusega ja nüüd vaadatakse, kui palju mõni konstruktsioon vigastada sai või mida on vaja remontida. "Serverid on õnneks ülemisel korrusel, kuid mõni arvuti ja elektrikilp olidohus. Elektrifirma suutis elektrikilbi ilusti taastada, seal polnud ühtegi suuremat riket ega lühist," sõnas ta.

Käpp rääkis, et hotelli külalised olid üleujutuse ajal majas, neile toodi teistest majadest teed-kohvi ning külalised said olukorrast väga hästi aru.

"Ma ei dramatiseeriks seda uputust üle. See pole nii, et vesi tuleks füüsiliselt juba elukorrustele, tegemist on ikkagi keldriga. See polnud selline suur-suur õnnetus," ütles Käpp.

Uputuse korral kehtib läbitöötatud plaan. Käpa sõnul pole kolimise või hotelli müümise plaane peetud. "Meil on olemas veepumbad, läbitöötatud plaan, mis me uputuse korral teeme ja ega me siia omaalgatuslikult mingit veetõket teha ei suudaks," ütles ta. Samas avaldas Käpp lootust, et linn saab millalgi oma kanalisatsiooni korda.

Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi volikogu esimees Andres Piirsalu sõnas, et selliseid asju aeg-ajalt juhtub, kuid loomulikult tuleb midagi ette võtta. "Investeeringud oleks kindlasti suured, aga ma pole päris kindel, kas keegi on üldse mingeid tasuvusarvestusi teinud ja tehnilisi lahendusi välja pakkunud. See tuleks esialgu käsile võtta ja siis tuleks juba konkreetsetest numbritest rääkima hakata," märkis Piirsalu.

Tema nimekaim, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu ütles, et see, kas kindlustusselts hüvitab üleujutuse kahjud, on iga kindlustusandja tootekujunduse ja turunduse küsimus.

Tema sõnul on suuremal või vähemal määral pea kõigist kindlustusseltsidest, kes pakuvad koduse vara- ja kaskokindlustust, võimalik saada kindlustuskaitset üleujutuskahjude vastu. "Kimbatust võib üleujutuse puhul aga tõepoolest tekitada kindlustuskaitse täpne ulatus," märkis Piirsalu. Valiku tegemisel on võimalik kasutada kindlustusmaakleri teenust, kes aitab selgusele jõuda, millised teenusepakkujad millises ulatuses üleujutustele kindlustuskaitset pakuvad, märkis Piirsalu.

Piirsalu sõnul saab liit esimese pildi üleujutuse kahjude kohta arvatavasti järgmiseks esmaspäevaks. "Kuid võime öelda, et nõudeid laekub kümnete kaupa," lisas ta.

Kindlustada saab ootamatute ja ettenägematute üleujutuste vastu. If Kindlustuse varakindlustuse osakonna vanemtootejuht Merko Kimsto rääkis, et kindlustuse põhimõte on hüvitada oma klientidele ootamatud ja ettenägematud kahjud. "Näiteks kui autoomanik pargib oma auto ööseks maja ette ja leiab selle hommikul vee alt või voolab vesi sisse akendest ja ustest, on tegemist ettenägematute kahjudega."

Kimsto selgitas, et korterelamus asuv korteriomandi juurde kuuluv panipaik on automaatselt kindlustatud, kuid kodune vara tuleb alati eraldi kindlustada. "Kui keldriruumid ja selles olev vara on kindlustatud, siis need ka hüvitatakse. Ettevõtetes, kus kasutatakse keldreid laoruumidena, on vara kindlustamine väga levinud."

Kimsto sõnul saab Tuukri, Lootsi ja Ahtri tänava ehk Tallinna sadama piirkonnas vara kindlustada küll. "Üleujutuse kaitse on vaid osas pakettides ja vahet tehakse, kas vesi tungis hoonesse kanalisatsioonisüsteemi kaudu või ustest-akendest. Kui vesi on keldrites iga-aastane külaline, siis ei ole tegemist ootamatu ja ettenägematu juhtumiga."

Kimsto ütles, et praeguseks on If Kindlustuse kliendid teatanud 30 vara- ja 9 kaskokahjust. See number tõenäoliselt suureneb, lisas ta.

Ergo Kindlustuses on eilse seisuga registreeritud ca 60 üleujutusest tingitud kahjujuhtumit. Enim on kahjusid kesklinnas, Koplis ja Pirita teel. Ergo Kindlustuse kindlustusdirektor Andres Konsap ütles, et varakahjude suuruse kindlakstegemine võtab veel aega. "Kui majadest, keldritest on vesi väljas ja pinnad kuivatatud, siis on näha, mis vajab taastamist, uuesti ehitamist."

Salva Kindlustus teatas, et on registreerinud kokku 18 veest või vihmast tingitud kahju, millest 13 asuvad Tallinnas Tuukri ja Ahtri tänava piirkonnas.

Kommentaar Üleujutuskahjude hüvitamisel ei kehti erisused

Andres Konsap, Ergo Kindlustuse kindlustusdirektor

Kindlustuse seisukohalt ei ole üleujutuste tõttu tekkinud kahjude hüvitamisel mingeid erisusi võrreldes muude juhtumitega, sest kehtivad täpselt samad põhimõtted nagu kõikide muude juhtumite korral. Tekkinud juhtum peab olema ootamatu ja ettearvamatu, juhtumi järel peab inimene käituma mõistlikult, st tagama eeskätt inimeste ohutuse, informeerima vastavaid ametiasutusi, nagu päästeamet, politsei vms, ning asuma tõkestama kahju edasist suurenemist ning päästma oma vara.

Seda kõike muidugi võimaluste piires, sest keegi ei eelda, et inimesed on näiteks antud juhtumil kindlasti kodus või kontoris ja võimelised keldrisse tunginud vee ise kohe eemaldama. Mõeldud on ikka seda, et eeskätt tõstetakse kõrgematesse kohtadesse vett kartvad esemed, võimaluse korral tõkestatakse vee edasine juurdepääs jms. Seega ei ole klientidel põhjust antud juhtumi korral muret tunda ning kahjud hüvitatakse vastavalt kindlustuslepingus kokku lepitud tingimustele.

Sõidukid kuuluvad kindlustamisele eraldi ning neile tekkinud kahjusid ei hüvitata varakindlustuse alusel. Erijuhtumina võib siin ehk välja tuua olukorra, kus sõidukid seisvad lao- või müügiplatsil ja on kindlustatud varakindlustuse alusel kaubana laos ning saavad üleujutuse tõttu kahjustada.

See, kas ja missuguseid objekte kindlustatakse ning mis riskide osas neile kate antakse, on aga juba iga kindlustusseltsi ja kliendi vaheline kokkulepe ning otsustamisel lähtutakse konkreetse riski asjaoludest.

Autor: Haldusuudised.ee