• 05.11.11, 15:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rohemajandus ahvatleb maffiat

Aastaks 2020 kahekordistub rohemajanduse ehk keskkonnaga seotud toodete ja teenuste maht maailmas. See muudab rohemajanduse atraktiivseks ka kuritegelikele organisatsioonidele, kirjutas Eesti Arengufondi juht Ott Pärna oma arvamusloos.
Alljärgnev on Ott Pärna arvamusartikkel:
Rohemajandus on mütoloogiline valdkond. Üks osa ühiskonnast näeb selles loodushoidu. Teine osa jälle arenenud riikide ja nende ühenduste poolt genereeritud ideed tööstuse investeeringuid tagant tõugata ning arengumaadele vastavaid kohustisi peale surudes oma konkurentsivõimet paranda. Kolmandast vaatevinklist on säästev energeetika ja keskkonnamajandus üks kahest suurest kasvualast maailmas (teine on tervise- ja heaolumajandus). Seega sõltumata vaatevinklist on rohekohustustest Eesti majandusele ja ühiskonnale arenguvõimaluste väljamängimine meie endi kätes.
Majanduse mõttes viib rohemajanduse areng selleni, et aastaks 2020 kahekordistub keskkonnaga seotud toodete ja teenuste maht maailmas, kasvades 1.6 triljonilt eurolt 3.2 triljoni euroni. Riikide vaatenurgast saab rohemajandusest Saksamaa majandusarengu mootor – aastaks 2020 on tööhõive keskkonna ja säästva energeetika valdkonnas kõrgem kui auto- või masinatööstuses; aastal 2030 annab roheline majandus 16% Saksa tööstustoodangust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Selle trendi taga on nii kliimamuutused, inimkäelised keskkonnakahjustused kui ka teaduslikud ja poliitilised unistused. Samas ka suur hulk paratamatust, millega tuleviku nimel lihtsalt peab tegelema. Täna sõidab näiteks maailmas ringi miljard autot, aastal 2050 on neid umbes neli miljardit. Paraku on juba täna maailma fossiilsete kütuste tootmine kõrgpunktis, mida ilmestab püsiv kütteõlide hinnatõus. Teisest vaatevinklist: viiendik maailmas elanikkonnas on täna ilma puhta joogiveeta ja 40% ilma kanalisatsioonita. Lähiajal on puhta joogivee nappuses maalimas ligikaudu 70 riiki. Lisaks elu- ja surma, eetika ja poliitika küsimusele on see suur teadus-tehnoloogiline väljakutse ning ühtlasi ettevõtetele äriline võimalus.
Vaatamata ärilisele ahvatlusele on rohemajanduse arengul ka pahupool. Kui aastate eest olid ökoloogilised kuriteod seotud ennekõike toksiliste jäätmete ladestamise ja maakera hoolimatu betoneerimisega, siis täna on ebaseaduslikud huvid seotud ka rohemajandusega. Näiteks arestis Itaalia maffiavastane politsei 1.5 miljardit eurot, seda kuritöö raames, millega oli seotud kohalikuks tuulekuningaks kutsutav Sitsiilia roheärimees. Niisiis olukorras, kus institutsioonid ja järelevalve ei jõua rohemajanduse kiire arenguga (sh sinna suunatavate subsiidiumitega) sammu pidada, muutub see rahamahukas valdkond atraktiivseks kuritegudele, sh rahapesule. Itaaliaga sarnaseid musta äri juhtumeid rohemajanduses on tuvastatud ka Kanaaridel, Costa Ricas, Rumeenia ja Bulgaarias.
Rohemajanduses jala ukse vahele saamiseks on väga oluline tunda globaalseid trende, sh tarbijatrende. Nii näiteks kasvab maailmas nõudlus elektri jõul liikuvate väikeste kaherattaliste (rollerid jms) järgi aastani 2016 üheksa protsenti aastas – kokku müüakse 2016. aastaks ca 79 miljonit ratast. Neist Euroopas vaid 1.9 miljonit. Koguni 98% selliste rataste turust asub Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, suurem osa sellest Hiinas.
Üks suur rohemajanduse võimaluste tekitaja on ka globaalne linnastumine – juba täna elab maailma linnades rohkem inimesi kui maal ja see protsess pole peatumas. Kui terve maailma riikidevaheliste immigrantide arv on hetkeseisuga 220 miljonit inimest (aastaks 2050 juba ca 405 miljonit), siis ainuüksi Hiina riigi sees on maalt linna ja väiksematest linnadest suuremasse kolijaid üle 200 miljoni (aastaks 2025 lisandub veel 243 miljonit). Lisaks sotsiaalsetele ja hariduslikele probleemidele tekitab see suuri väljakutseid linnaplaneerimises, transpordikorralduses ja logistikas, põllumajanduses ja toiduainetööstuses, energeetikas, keskkonnakorralduses ja kõigi eeltooduga seotud tehnoloogiates.
Moodne linnaplaneerimine on varasemast märksa komplekssem teema. Kaasaegsed atraktiivsed, inimesi ja ärisid ligitõmbavad keskused on tänastega võrreldes palju läbimõeldumalt planeeritud ja seeläbi mugavamad ning säästlikumad elada. Selline termin nagu land economics ehk linna kompleksne ja optimaalne planeerimine on kasutusel vaid tänastes kõige edumeelsemates linnades, tihti napi maa ja suure rahvaarvuga linnriikides nagu Singapur ja Hong-Kong.
Siiski on rohemajandus ärina maailmas veel lapsekingades. Täna peavad kliendid roheliselt toodetud või säästvalt töötavate toodete eest pigem rohkem maksma. Investoritel on keskkonnanõuete tõttu kasumid väiksemad. Paljud roheäri valdkonnad on otseselt või kaudselt sõltuvad valitsuste subsiidiumitest. See muidugi ei tähenda, et tootjad loodust hoida ei saaks – näiteks CocaCola, mis kasutab viis protsenti maailma suhkruroost, plaanib aastaks 2012 kokku hoida 20% oma veekasutust. Samas visatakse maailmas ära umbes 10 miljardit pardlit aastas, mille lõiketerade tootmiseks on kulutatud 250 tonni väärtuslikku korrosioonivaba terasesulamit. On olemas tehnoloogia, kuidas asendada pardlis metallterad siidikiududega, saavutades seejuures tänasest paremagi tulemuse – millal see masstootmisse jõuab, on äriküsimus.
Rooma Klubile koostatud raamatus The Blue Economy kirjutab Gunter Pauli, et ärina pole rohemajandus maailmas käivitunud ning tänastel tingimustel tema arvates ka ei käivitu. Pauli sõnul peab äriliselt terve väärtusahela mõttes tasuvaks muutuv säästlik majandusmudel likvideerima jätkusuutmatu tootmise ja tarbimise sümbolid. Teisisõnu, tänastest küllalt raiskavatest tootmisahelatest tuleb mitmekülgsemate lahenduste läbi rohkem rahalist ja mitterahalist väärtust kätte saada. Kasutusele tuleb võtta uuenduslikud ärimudelid, lisanduma peavad mitmetahulised rahavood, tootmisprotsessi tuleb integreerida uusi töökohti ning kohalikku sotsiaalset kapitali arendavaid lahendusi jne.
Näiteks tõi Pauli kohvitööstuse, millest 98% on kulu – pool sellest jääb taimejäätmetena kohvi kasvatavatesse arengumaadesse ja teine pool kohvipaksuna kohvi tarbivatesse arenenud riikidesse. Tema eestvedamisel asuti arengumaades kohvitaimede peal seeni kasvatama, pakkudes seeläbi kohalikule kogukonnale tööd, sööki ja sissetulekut. Tänaseks on selliselt loodud 50 miljonit töökohta ja kasvatatud 16 miljonit tonni toitu. Kui võtta veel arvesse, et käesoleval sajandil ületas rahvusvaheline seente kaubandus (kasvatatakse enamasti tselluloosi peal) mahtudelt kohvikaubanduse, siis mõistame kui suur lisanduv ärivõimalus pelgalt selles tootmisahelas maailmas peidus on.

Hetkel kuum

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lõpetuseks – rohemajandus on kindlasti tulevikuvaldkond, mis pakub paljudele sektoritele ärivõimalusi, kuid vaja on uudseid ja nutikaid ärimudeleid. Eesti võimaluste läbitöötamiseks ja ühiste eesmärkide paikapanekuks oleme Arengufondi juures käivitamas rohemajanduse ajutrusti. See on platvorm avaliku ja erasektori, teadus- ja haridussektori ning kodanikuühiskonna koostööks rohemajanduse tulevikuteemadel. Ikka seepärast, et me sellest mütoloogilisest valdkonnast rohkem ühiskondlikku ja majanduslikku kasu saaksime. Usun, et ühiselt tööd tehes suudame Eesti nii mõnes rohemajanduse nišivaldkonnas maailmakaardile viia.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.05.25, 16:17
IKEA sisekujundusekspert: kui äri kasvab, peavad ka ruumid ajaga kaasas käima
Kinnisvarahindade tõustes ja ettevõtete kontorivajaduste muutudes otsitakse üha nutikamaid viise uute vajadustega kohanemiseks. Hästi läbimõeldud sisekujundus võib muuta isegi vähesed ruutmeetrid funktsionaalseks ja inspireerivaks ruumiks. Vestlesime IKEA ärikliendiosakonna juhi Kärilin Kuhlapiga, et uurida, kuidas luuakse sisekujunduslahendusi üürikorteritesse ja mitmeotstarbelistesse kontoritesse. Samuti arutasime, miks on levinud, kuid ekslik arvamus, et sisekujundus on väikese või keskmise suurusega ettevõtete jaoks liiga kallis.

Enimloetud

1
  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!
2
  • ST
Sisuturundus
  • 30.05.25, 15:07
Rand ja Tuulberg: kestlik ehitus ei ole enam kauge tulevik, vaid on kohal!
3
  • ST
Sisuturundus
  • 02.06.25, 17:21
Kinnisvaraekspert: nutikad sisustuslahendused võivad tõsta uue korteri väärtust
4
Intervjuu
  • 20.06.25, 06:45
Tulevikus on noori koduostjad vähem kui varem
Värske EKFL-i esimees näitab, mis hakkab täpsemalt edasi juhtuma. Tal on 3 soovitust arendajale ja 3 soovitust ostjale!
5
Suur lugu
  • 18.06.25, 11:26
Vaevast vabaks: büroopindade segmendis on alanud uus trend
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
6
Uudised
  • 20.06.25, 08:00
Tahad Tallinnas uut korterit? Siis teeni just niipalju

Viimased uudised

Uudised
  • 20.06.25, 14:23
Selgus Kalamaja põhikooli juurdeehituse ahitektuurivõistluse võitja
Vaata esitatud võistlustööde galeriid!
Uudised
  • 20.06.25, 11:36
Invego ja Reterra panid 14- miljonilisele Läti arendusele nurgakivi
Läti - see on Eesti arendajate uus suur trend! GALERII: vaata, mis seal toimus ja kes seal olid!
Uudised
  • 20.06.25, 10:53
Arco Vara alustas Kristiines uute elamute ehitust
Börsiuudised
  • 20.06.25, 10:37
Hepsor püstitab Riiga 15 miljoni eurose hoone
Uudised
  • 20.06.25, 09:55
Bigbanki võlakirjad märgiti priskelt üle 4 korra
Uudised
  • 20.06.25, 09:47
Ettevõtted saavad 109 miljoni euro jagu soodsamat rahastust
Uudised
  • 20.06.25, 08:00
Tahad Tallinnas uut korterit? Siis teeni just niipalju
Intervjuu
  • 20.06.25, 06:45
Tulevikus on noori koduostjad vähem kui varem
Värske EKFL-i esimees näitab, mis hakkab täpsemalt edasi juhtuma. Tal on 3 soovitust arendajale ja 3 soovitust ostjale!

Hetkel kuum

Restate´i nõukogu liige Ardi Roosimaa vaatab olukorrale küpselt, ent avatult.
Suur lugu
  • 18.06.25, 11:26
Vaevast vabaks: büroopindade segmendis on alanud uus trend
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
US Real Estate’i müügiosakonna juht Olari Vokk (Foto: US Real Estate).
Uudised
  • 17.06.25, 15:26
US Real Estate’i müügiosakonda asus juhtima Olari Vokk
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) esimees ja AS Liven nõukogu juhatuse esimees Andres Aavik võtab kinnisvarasektoris toimuva pulkadeks lahti.
Intervjuu
  • 20.06.25, 06:45
Tulevikus on noori koduostjad vähem kui varem
Värske EKFL-i esimees näitab, mis hakkab täpsemalt edasi juhtuma. Tal on 3 soovitust arendajale ja 3 soovitust ostjale!
Landen kinnisvara tegevjuht Sten Uritam.
Uudised
  • 18.06.25, 06:45
Kompaktsus kui uus normaalsus: kas eluasemeturg enam vastab ostjate ootustele?
Ehitustrusti Sikupilli kodude ala õhuvaade ( allikas:  https://geoportaal.maaamet.ee , Ehitustrust).
Uudised
  • 18.06.25, 10:05
Ehitustrusti arenduse arhitektuurivõistlusele laekus 6 tööd
Rahalugemise krõbin muutus valjemaks.
TOP
  • 13.06.25, 05:30
Kinnisvarahalduse ja korrashoiu palgamaksjad said pigeritta
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Siia võrsub linnak. Pealinna esindusliku piirkonna miljöö paneb arendajale, arhitektile ja ehitajale eriti suure vastutuse.
Uudised
  • 19.06.25, 06:45
4 võimast GALERIID: Metro Capital ja EBS panid haridus- ja ettevõtluslinnakule nurgakivi
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Uus võimalik muudatus ei tohiks mõjutada objektide kohapealset turvalisust. Hoone omanik või valdaja saab väga palju selleks ära teha, et tulekahjusid ennetada ja oma inimeste teadlikkust tõsta, kui signaal läheb päriselt tööle.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele