ASi Värska Sanatoorium juhataja Vello Saare kinnitusel ei ole ta kokku puutunud ettevõtjatega, kes maksaksid ümbrikupalka.
„Ma millegipärast kaldun arvama, et ükski ettevõtja ei ole endale teinud eesmärgiks seda, et kasutada orjatööd ja oma inimestele mitte maksta palka,“ ütles Saar. „Vähemalt mina oma suhtlusringkonnas sellist inimest ettevõtjate hulgas ei ole kohanud. Pigem ikka seda, et püütakse maksta väärilist palka. Iseküsimus on, millised võimalused selleks on.“
Äripäev küsis täna ettevõtjatelt, kas miinimumpalgast vähem maksvad firmad maksavad ümbrikupalka. Päevaküsimuse ajendiks oli Äripäeva tänane kaanelugu, et miinimumpalgast ehk 290 eurost väiksemat töötasu makstakse ettevõtteis ehitusest meelelahutuseni.
„Mul ei ole sellele küsimusele otseselt „ei“ ega „jaa“ vastust,“ lausus Saar. „Saadav rahahulk võrdub ju tehtud töö mahuga. Kui öeldakse, et kuus teenitakse mingi konkreetne summa, peame vaatama, kui palju selle raha eest tegelikult tööd tehakse. Paneme töötunnid teisele poole vastu ikka.“
Saar ütles, et tema jaoks on alati jäänud suureks mõistatuseks, kust kohast võetakse see raha, mida ümbrikus maksta. „Võib-olla olen ma liiga rumal, aga mina sellest aru ei saa,“ sõnas ta. „Kui kusagil ümbrikupalka makstaksegi, siis see ei ole ju ühepoolne tegu. Peavad olema ka töötajad, kes ei teadvusta endale, mis sellega kaasneb, sotsiaalsed garantiid sellisel juhul ju puuduvad.“
Saare kinnitusel ei maksa nende ettevõte juba aastaid miinimumpalka. „Maksame üle miinimumi,“ lisas ta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Tänapäeva ärikinnisvara maailmas otsivad ettevõtted enamat kui lihtsalt büroopinda. Suurimad edulood sünnivad seal, kus töökeskkond toetab kasvu, innovatsiooni ja koostööd. Teadus- ja ärilinnak Tehnopol on selle lähenemise ehe näide – siin saavad ettevõtted keskenduda maailma muutvale innovatsioonile.