Cinzia Siigi juhitav EASi nõukogu otsustas maksta juhatuse esimehele Ülari Alametsale erakorralist preemiat kahe kuupalga ulatuses möödunud aastal tehtud hea töö eest. Nõukogu liikmed olid väga ettevaatlikud teemat kommenteerima, justkui oleks tegu olnud salaotsusega.
Vähem kui aasta olnud EASi nõukogu liige Anti Tammeoks ütles telefonis esmalt, et las nõukogu esimees kommenteerib, et ta ei taha hakata nii-öelda puusalt preemia maksmise teemat kommenteerima. Selle peale, kui ta teada sai, et nõukogu esimees Cinzia Siig on jäänud täna tabamata, soostus mees veidi kõnelema.
Tammeoks püüdis meenutada, kes tegi ettepaneku maksta EASi juhile preemiat. Pärast mõningast mõtlemist, ütles ta, et enne koosolekut kogunes auditi komitee ja sealt tuli teema üles ning siis tehti ettepanek. Ühesõnaga soovitas Tammeoks pöörduda auditi komitee esimehe poole, kelleks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas. Kahjuks jäi ka Kuningas Äripäevale kättesaamatuks, kes andis sekretäri vahendusel soovituse pöörduda nõukogu esimehe poole.
Tammeoksa teada EASis preemiaid väga ei maksta ja ta ei tea, et eelmisel aastal oleks juhatuse esimees saanud märkimisväärset preemiat. Tammeoks nõustus, et praegune preemia määrati juhile nii-öelda hea töö eest. „Auditi komitee istus koos, vaatas, et kõik on hästi. Kui vanad nõukogu liikmed, kes on seal kümme aastat istunud, ütlevad, et kõik on hästi, siis järelikult ma olen ikka noor ja roheline,” märkis ta.
Tammeoksa mäletamist mööda käe tõstmist otsustamisel ei olnud, olid erinevad ettepanekud. „Konsensus oli ära ja siis ei ole mõtet nii väikeses koosluses hakata hääletama. Keegi ei nõudnud hääletamist ja keegi ei olnud ka otseselt vastu ning siis loetigi kõik poolt ära. Sellises kümneses kollektiivis on veider hakata käega vehkima,” kirjeldas ta olukorda.
Tammeoksa sõnul määrati preemia ainult juhatuse esimehele kahe kuupalga ulatuses. Arvestades EASi juhtide palku ja üsnagi keerulist tööd, leidis mees, et preemia on Alametsal välja teenitud. „Eelmisel aastal pandi Euroopa rahade maksmine kaks korda kinni ja selliste asjade lahtikangutamine ei pruugi tunduda avalikult väga seksikas, aga tegelikkuses võib olla tegemist suure asja ja pingutusega,” põhjendas ta preemia väljateenimist.
Preemia teema teeb kidakeelseks
Praegune riigikogulane ja EASi nõukogu liige Andrei Korobeinik ei olnud samuti algul valmis telefonis rääkima, öeldes, et nõukogu otsustas koosolekul teha avaliku protokolli, kust peaks selguma, kellele, mida ja kui palju maksti, ja et nõukogu otsuse kohta saadetakse ka pressiteade.
Küsimusele, kas siis nõukogu koosolekul tehti otsus preemia maksmise kohta või mitte, vastas Korobeinik puiklevalt, et nõukogu tõepoolest määrab juhatusele preemiat. „See on tavaline, et kord määrab, kord ei määra,” lisas ta. Samuti puikles Korobeinik kõrvale küsimusest, kas kõigile määrati preemia, vastates, et mõnele võib määrata, mõnele võib näiteks väljamakset mitte teha.
Kas siis maksti ainult juhatuse esimehele? „Nõukogus olid muutused, et need, kes sealt ära läksid, nemad said sisuliselt preemiat, reaalselt oli küll tegemist lahkumishüvitisega, aga juhatuse esimees jäi ju ametisse, tema pole seda ju nendel põhjustel saanud,” oli Korobeiniku vastus küsimusele.
Mille eest juht preemiat saab? „Iseenesest, kui määratakse juhatusele preemiat, siis seda määratakse töö eest, mis oli eelmisel aastal tehtud. Küsimus saab päevakorda tulla ainult kord aastas,” vastas Korobeinik.
Kas Ülari Alametsale kuulub preemia väljamaksmisele, ütles nõukogu liige, et seda ei oska ta praegu öelda. Kui preemiat määratakse, siis see sõltub Korobeiniku sõnul tavaliselt palganumbrist, aga tavapäraselt on see kas ühe või kahe kuu palga ulatuses.
Preemia maksmine pole tavaline
Korobeiniku sõnul ei ole EASis tavaline praktika, et juhatusele makstakse preemiat, aga kindlasti sõltub see ka väga palju aastast. „Minu meelest on see tavaline, kui aasta ei olnud väga halb, siis inimesed saavad preemiat, aga EASis on praktika teistsugune,” märkis ta.
Kindlasti see otsus, kas ja kui palju preemiat makstakse, saab varem või hiljem avalikuks, aga kas sellest saab enne teada preemia saaja ise või avalikkus, ei osanud Korobeinik öelda. Ta tunnistas vestluse lõpus, et ta ei mäleta neid asju väga täpselt, et kõige parem oleks ikka nõukogu esimehe Cinzia Siigi käest üle küsida.
Kas kaalusite ka korra, kas EASi juht on preemiat väärt? „Küsimus oli pigem, kas juhatus sai oma tööga mullu hästi hakkama või mitte. Mina arvasin, et juhatus sai oma tööga hästi hakkama. Eelmine aasta oli EASis üsna keeruline ja pingeline. Juhatus pidas hästi vastu,” vastas ta, lisades, et preemia ärateenimine on ikkagi arutelu küsimus.
Teine EASi nõukogu liige Enn Veskimägi pidi nentima, et tema ei oska öelda, kas ja mille eest otsustati juhatusele maksta preemiat, kuna ta pidi enne koosoleku lõppu ära minema. Veskimägi ei ole veel ka koosoleku protokolli saanud ja seetõttu ei olnud ta sellisest otsusest ka midagi kuulnud.
EASi pressiesindaja Merilin Pärli ütles, et preemia maksmine on nõukogu pädevuses ja juhatuse esimees midagi ei otsusta ning seepärast ei pea EASi juht vajalikuks nõukogu otsust ka kuidagi kommenteerida. Küsimusele, kas juht on nõukogu otsusest teadlik, vastas pressiesindaja, et seda ta ei tea, suunates taaskord küsimuse nõukogule. „Juhatuse esimehesse selles mõttes nõukogu otsused ei puutu, et see on puhtalt nende otsus, et tema ei ole ju ettepanekut teinud,” ütles Pärli.
2011. aastal maksti Alametsale 53 819 eurot põhitasu, mis teeb kuu keskmiseks tasuks 4485 eurot. Kui Alametsale määrati kahe kuupalga ulatuses preemiat, siis teeb see kokku antud andmetele tuginedes 8970 eurot.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvaraturul on mitmeid põnevaid riike, kuhu Eesti investorid on oodatud. Üks selliseid linnu on Dubai. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annab kinnisvarasse investeerijatele põhjust rõõmustamiseks, ütles Skover Kinnisvara OÜ juht Sanders Skorik.