Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikogu erikomisjon tõdes teehoolduses paranemise märke
Maanteehoolduses on aset leidnud pööre paremuse poole, tõdes täna riigieelarve kontrolli erikomisjon.
"Seekordsel arutelul öeldu kõlas üsna positiivselt. Meeldiv on see, et kõik osalised reageerisid aktiivselt riigikontrolli auditis toodud ettepanekutele. Üht-teist on juba ka ära tehtud, ja ka täna kohal olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning maanteeameti esindajad pakkusid välja võimalikke lahendusi selleks, et teehooldus muutuks paremaks," ütles riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin.
Erikomisjon arutas auditiaruannet "Teehooldetööd ja järelevalve nende üle" esimest korda tänavu 3. märtsil, kui riigikontroll tõi välja teehooldetööde põhilised kitsaskohad ning esitas soovitused nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kui ka maanteeametile.
Riigikontroll tõdes täna, et maanteeamet on asunud ühtlustama uusi teehooldelepinguid, Eesti Teede ASiga sõlmitud viie hooldepiirkonna lepingus on kulude jaotus viidud ühtsetele alustele ja kulud on kokkuvõttes ühtlustunud. Samas leidis riigikontroll, et puudusi on jätkuvalt järelevalve planeerimisel.
Maanteeameti juhid tutvustasid hooldehangete muudatusi Rapla maakonna hangete näitel ning andsid ülevaate teeseisundinõuete rakendamisest, teehoolduse järelevalve korrast, lepingulistest sanktsioonidest ja täiendava konkurentsi tekitamise võimalustest, et tagada teehoolduse parem kvaliteet.
Tänasel istungil osalesid riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo, auditijuht Jaanus Kasendi ning audiitorid Jaanus Saadve ja Margit Grauen, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe ning teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter, maanteeameti peadirektor Aivo Adamson ja peadirektori asetäitja kt Kaupo Sirk ning keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Heddy Riismaa.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele