25. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mõned nädalad tagasi kirjutas Äripäev artiklit, mis puudutas pea-ja töövõtja vahelist probleemi. Peatöövõtja jäi alltöövõtjale raha võlgu. Kuid see paraku ei ole ainuke probleem. Lisaks rahalisele poolele tekkib probleeme dokumentidega, tööohutusega ja kommunikatsiooniga.

Skanska EMV juhatuse esimees Andres Aavik ütles, et neil on alltöövõtjatega probleemiks reeglite järgmine ehitusplatsidel, mis on seotud eelkõige tööohutusega. "Selles, et saada kõiki osapooli reegleid täitma, on probleem. Oma inimesed täidavad reegleid hästi, samas alltöövõtjad vahelduvad tihti ja selgitustööd tuleb alustada nullist. Paljud alltöövõtjad on kõrgete nõudmiste kasust ka aru saanud," rääkis Aavik.

Eestis on suur probleem, et ohutuse suhtes on ehitusettevõtjad reaktiivsed. Pabereid täidetakse ainult sellises mahus, mis on vajalik hiljem tõestamiseks, et ehitusfirma ei ole süüdi. Aaviku sõnul soovib Skanska olla proaktiivne. Enne seda kui inimesed lähevad ehitusplatsile saavad nad instruktaaži, kus räägitakse ära, millised on reeglid, ehitusplatsi kord, kus on esmaabi vahendid, kes, kuidas käitub, kui midagi juhtub. See kehtib kõikide kohta - alltöövõtja, tellija, projekteerija jne.

"Tööinspektsioon on tõenäoliselt alarahastatud ja nemad ei jõua jälgida. Kuigi ka nende tegevus on aasta-aastalt tõhusamaks muutunud," lausus Aavik. Ta lisas, et tänu maksuameti tööle on hakanud tööjõuturg korrastuma. "Alltöövõtjate töölised on ametlikult registreeritud tööle ja loodame, et ümbrikupalga maksjate osakaal on vähenenud," märkis Aavik.

Krediidihaldus- ja inkassofirmani Lindorff jõudnud pea- ja alltöövõtjate vahelistest konfliktidest suur osa on tahtlikud, tihti juba ette kavatsetud. Konfliktid tekivad, kui üritatakse kasutada ära alltöövõtja kehva likviidsust ja alusdokumentatsioon puudub. Üheks põhjuseks tõi Lindorffi juht Kadrian Jaagundi asjaolu, et ettevõte pakub hanke võitmiseks hinda, mille eest reaalselt töid teostada ei suudeta, selles hinnasõjas jäävad kannatajaks aga alltöövõtjad. "Alltöövõtjatele on liigse usalduse hinnaks pankrot," märkis Jaagundi.

Pööra tähelepanu lepingule. "Kõige kurvematel juhtudel pole alltöövõtjal mitte ühtegi allkirjastatud dokumenti, kus on peatöövõtja ja alltöövõtja vahelised õigused ja kohustused kindlaks määratud sh alltöövõtu lepingu objektiks oleva töö täpne kirjeldus (sh kvaliteedinõuded), tähtajad, üleandmise nõuded, pretensioonide esitamise aeg ja lahendamise kord, tööde maht ning selle eest makstav tasu," kommenteeris Jaagundi. Vaidluse ning sellega kaasneva tasu väljamaksmise viibimise või väljamaksmisest üldse loobumise toob kaasa lepingus märgitud kohustuste liialt üldsõnaline kirjeldus.

Jaagundi sõnul on kaasaegsed lepingud rohkem nagu rätsepaülikonna õmblemine. "Leping tähendab poolte kokkulepet, mitte ühe osapoole ettekirjutatud tingimustega nõustumist ilma sisulise aruteluta. Ka alltöövõtja võiks ärgitada peatöövõtjaid paindlik olema," märkis ta.

Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO vandeadvokaat ja partner Enno Heringson sõnul on töövõtu puhul paraku sagedane see, et lepingus kokkulepitu muutub töö käigus - kõige tavalisem on, et üle läheb lepingus kokku lepitud lõpptähtaeg, samuti võib suurendada või väheneda tööde maht vms.

Heringson märkis, et kindlasti tuleb sellisel juhul nõuda lepingu muutmist - vastasel korral on enam kui kindel, et tellija ehk peatöövõtja hakkab hiljem seda töövõtjale ette heitma ja leppetrahve nõudma, kui selles on kokku lepitud - seda ka juhul, kui lepingutähtaja saabumisel keegi mingeid pretensioone ei esitanud.

"Loomulikult saab pretensioonide mitteesitamisele töövõtja enda kaitseks tugineda, kuid märgitu tähendab juba vaidlust, mida lõpuks arutab juba kohus, mis on aeganõudev ja kallis," selgitas Heringson. 

SOOVITUSED KONFLIKTIDE VÄLTIMISEKS

Dokumentatsioon peab olema korras. Korrektse dokumentatsiooni olemasolu on seadusest tulenev nõue ja dokumentatsiooni puudumine annab peatöövõtjale aluse pretensiooni esitamiseks.

Pööra tähelepanu lepingute vormistamisele. Ebakorrektselt vormistatud lepingud, mida on võimalik hiljem, vaidluste korral, erinevalt tõlgendada. Reeglina võidab sellised vaidlused tugevam pool ehk peatöövõtja.

Fikseeri kohe lepingumuudatused lepingu lisana. Seda paraku ei tehta. Siinkohal ei ole soovitav uskuda tellija või peatöövõtja suulisi lubadusi ja teha suulisi kokkuleppeid, mida hiljem on raske tõendada. Tellijat esindab üldjuhul suhetes töövõtjaga projektijuht, kes hiljem ütleb, et isegi kui nii tõesti kokku lepiti, siis tema ei saa enam midagi teha ja et juhatus otsustab.

Reageerige kohe, kui arved jäävad tasumata. Kui esitatud arveid ei maksta tähtajaks, nõudke tellijalt kirjalikult aru ning kinnitust, millal makstakse. Vahel võib nädalane makseviivitus olla juba ohumärgiks, teinekord ei ole ka üks kuu asjaoludest nähtuvalt palju. Sageli võib just kiire reaktsioon palju päästa.

Jälgi, et lepingutingimused oleksid proportsionaalsed. Tihti ei ole ka lepingutingimused proportsionaalsed (õiguste, kohustuste ja vastutuse suhe), mis seab võimaliku valearvestuse või vea korral ühe lepingupoole (ebaproportsionaalselt) ebavõrdsesse olukorda.

Tee enne lepingu sõlmimist lepingupartnerile taustakontroll. Sõlmides piiriüleseid kokkuleppeid on alati soovitatav teha taustauuring välisriigis kehtivate seaduste ja nõuete, valdkonna praktika ja antud sektoris enamlevinud probleemidega. Vastav taustauuring võimaldab poolte kohustusi paremini reguleerida ja seeläbi ennetada vaidlusi.

Hinda oma oma võimekust või pädevust kriitiliselt, et sinu ettevõte ikkagi suudaks lepinguga võetud kohustusi täita.

Ära karda lepingu lisasid. Kõik lisakokkulepped mahu ületamise ja selle tasustamise osas peavad olema vormistatud lepingu lisana. Tihti saadetakse töömehed objektile kohe pärast telefonikõnet ja seda hirmus, et tööga viivitamine toob kaasa trahvi või koostööparteri väljavahetamise. Liigse tormakuse põhjus on ka liigne usaldus või teadmatus, et kõik lisakokkulepped mahu ületamise ja selle tasustamise osas peavad olema vormistatud lepingu lisana. Antud tellimuse esitamist on alltöövõtjal hiljem väga raske tõestada. Teostatud töö peab kajastuma ka üleandmise aktis. Vastav akt on tasu väljamaksmise aluseks.

Jälgi, et täidetakse tööohutuse reeglieid. Alltöövõtjad vahelduvad platsidel tihti ja selgustööd tuleb alustada nullist. 

Allkirja pangu volitatud isik. Probleeme tekib ka materjalide vastuvõtmise akti puudumine või allkirjastamine selleks mittevolitatud isiku poolt. See annab peatöövõtjale võimaluse esitata väiteid materjali puudumise või kvaliteedi osas.

Arvesta kultuuriliste erinevustega. Võlgu jäämisel võivad mängida olulist osa ka kultuurilised erinevused. Piiriüleste kokkulepete sõlmimisel järgitakse ikka oma riigi tava ja kultuuri. Kui Soomes ei ole probleemiks peatöövõtjal kinni pidada suulisest lepingust, siis mida lõuna poole edasi, sh Eestis, seda suuremat probleemi antud liiki lepingu sõlmimine tekitab.

Allikas: Krediidihaldus- ja inkassofirma Lindorff juht Kadrian Jaagund, Skanska EMV juhatuse esimees Andres Aavik, Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) tegevdirektor Indrek Peterson, Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO vandeadvokaat ja partner Enno Heringson

PEA MEELES:

Peatöövõtjal on alltöövõtjaga on vaja enam-vähem hästi läbi saada seni, kuni objekt pole veel valmis. Näiteks riigihangete puhul on peatöövõtja jaoks veel hell faas see, kui hankija pole kõiki summasid ära maksnud. Sellest tulenevalt võib tööde teostamise hetkel olla efektiivseks õiguskaitse vahendiks töö peatamine, mis võib teatud juhtudel olla igati lubatav.

Peatöövõtja on huvitatud tööde tähtaegsest teostamisest ja olukorras, kus alltöövõtja oma kohustuste täitmisest põhjendatult keeldub, paneb suure tõenäosusega peatöövõtja suurema hoolsusega oma lepingulisi kohustusi täitma.

Levinud on pankrotihoiatuste esitamine, mille vastu võivad teatatud peatöövõtjad olla tundlikud. Pankroti hoiatuse esitamist tasub kaaluda, kui möödunud on 30 päeva kohustuse sissenõutavaks muutumisest ning võlg on aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot; osa, täis- või usaldusühingu puhul 2500 eurot ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 1000 eurot. Samas ei pruugi pankrotihoiatus siiski aidata - ehitusturul olijatel on juba nii palju juriidilisi teadmisi, et teatakse asjaolu, mille kohaselt kohus kuulutab äriühingu pankroti välja vaid selge nõude alusel (lisaks peavad olema täidetud muud tingimused). See tähendab, et peatöövõtjal piisab vaid sellest, et ta vaidlustab tema vastu esitatud nõude ja konstrueerib mõne vastunõue (klassikaliselt näiteks viitab lepingu tähtaja ületamisele), mis juba tähendab seda, et pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata viitega, et nõue pole selge ja tuleb lahendada üldises korras. See aga võtab aega ning selle aja möödudes ei pruugi peatöövõtjal enam sentigi raha alles olla, osad/aktsiad müüakse mingile välismaisele isikule ja juhatus vahetatakse.

Töövõtja peab ise olema aktiivne ning asjaajamises korrektne. Aeg tiksub üldjuhul alltöövõtja kahjuks, mistõttu tuleb oma õiguste kaitsmist alustada õigel ajal.

Allikas: Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO vandeadvokaat ja partner Enno Heringson

Üks küsimus: miks on nii Eestis, et ehitussektoris kannatavad ikkagi alltöövõtjad?

Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) tegevdirektor Indrek Peterson:

See ei ole alati nii, kuid tuleb tunnistada, et paljudel juhtudel on väide tõene. Buumi aegadel me seda ilmingut nii tihti ei kohta. Arvan, et peamine põhjus peitub alltöövõtja paiknevuses "raha ahelas"- kui peatöövõtja sõltub raha saamisel lisaks endapoolsete lepinguliste kohustuste täitmisele või täitmata jätmisele ka veel tellija käitumisest ja majanduslikust seisundist, siis alltöövõtjate käekäik sõltub lisaks enda käitumisele rohkematest osapooltest (tellija, peatöövõtja, kaastöövõtjad ) ja kuna tema paikneb "raha ahela" lõpus, siis on temal ka suurem majandusliku riski realiseerumise tõenäosus.

Autor: Haldusuudised.ee