14. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Keskkonnaprojektide elluviimine Eestis on oluliselt kiirenenud ning seda tänu toetuse saajate pingutustele ning ka KIK-i poolsele tõhusale järelevalvele. Seetõttu said täidetud nii vabariigi valitsuse poolt seatud sihttasemed kui ka riigieelarve prognoosid,“ sõnas KIK-i juhatuse liige Andrus Kimber. KIK-i juhatuse liikme sõnul on väga oluline, et kasvanud mahtude juures toimus toetuste rakendamine ka minimaalsete vigadega, mida näitavad selgelt auditi tulemused, kus ei tehtud eelmisel aastal ühtegi finantsmõjuga tähelepanekut.

KIK-il on keskkonnavaldkonda investeerimiseks välisvahendeid kokku 797 miljonit eurot, millest CO2 kvoodimüügi vahendid on 66 miljonit eurot ning ülejäänud moodustavad struktuurivahendid. Olulisemaid investeeringuid struktuuritoetustest on tehtud puhta joogivee tagamiseks ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks, mida on toetatud ligi 407 miljoni euroga. CO2 kvoodimüügi vahenditest ligi pool ehk 31 miljonit eurot on investeeritud koostootmisjaamade ja katlamajade rajamiseks ning soojustrasside uuendamiseks. 2012. aasta lõpuks sai kokku välja makstud 383 miljonit eurot, mis on ligi pool eraldatud välisvahenditest.

Hea teada:

2000. aasta mais tegevust alustanud Keskkonnainvesteeringute Keskus on juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja. KIK suunab keskkonnakasutusest laekuva raha keskkonnaprojektide arendamisse, täidab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid ning rakendab rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodimüük ja toetuste vahendamine). Ühtlasi on KIKist võimalik keskkonnaprojektide arendamiseks laenu taotleda.

Autor: Haldusuudised.ee