Leedu ja Eesti loodavad EList energiataristule raha

Lisaks oma kastanitele tules peljatakse Leedus, et rasked eelarvekõnelused lükkuvad edasi aega, mil Leedust saab aasta teisest poolest esimese Balti riigina ELi eesistuja riik.

"Loodan, et kokkulepe sünnib," ütles Leedu asevälisminister Vytautas Leskevicius reedel Vilniuses Eesti ajakirjanikega kohtudes. Vastasel juhul hakkaks eelarvekõnelusi häirima Euroopa Liidu suurte riikide valimistsükkel.

Esmakordselt on ELi mitmeaastases eelarveraamistikus arutusel raha regionaalse tähtsusega energiatranspordi projektidele.

"Nulli see eelarverida ei jää, poliitilised otsused ELi ühtse energiaturu loomiseks on tehtud. Kui palju raha tuleb, on iseasi," arutles Ülemkogu eel Leedu energeetikaministeeriumi nõunik ja endine aseminister Žygimantas Vaiciunas, visandades sellest rahast näiteks Leedu ja Poola vahelise gaasitoru rajamist, mille tasuvusuuring on kohe-kohe valmimas.

Samuti ei saa nõuniku sõnul viivitada Balti riikide regionaalse LNG terminali otsusega, et ELi järgmisest eelarveperioodist raha saada.

"Kui aasta lõpuks otsust pole, on küsitav, kas EL saab projekti otse rahastada," ütles Vaiciunas.

Leedu enda prioriteet, ka uuel valitsusel, on aga kohalik LNG-terminal Klaipedas, mis tahetakse valmis saada 2014. aasta lõpuks.

"Meil on kiiresti alternatiive vaja, arvestades meie suurt sõltuvust energia impordist," põhjendas Vaiciunas.

"Oleme valmis arutama, kuidas terminal võiks kogu regioonile lisaväärtust anda, varustada ka teisi riike, kuni regionaalne terminal valmis saab," jätkas ta, märkides, et Leedu ja Läti vaheline gaasiühendus on juba laiendamisel.

Vaiciunas ei nõustunud, et Leedu kohalik terminal õõnestab regionaalset LNG-projekti. "Me ei ole pidurid," ütles ta. Ja kui üldse nii arutleda, oleks Leedu piduriks väga piiratud mahus ja kõigest kümneks aastaks – nii pikk on algne leping Klaipeda LNG-terminali tehnoloogiale.

Endine peaminister Andrius Kubilius, kes nüüd on parlamendis opositsioonis, rõhutas samuti, et Leedul pole aega oodata, kuni Soomes või Eestis asjad regionaalse projektiga edasi liiguvad.

"Leedu energiasõltuvus on väga suur ja kulukas," ütles Kubilius. Elektrist imporditakse üle 70% ja gaasi hind on Eesti ja Lätiga võrreldes 10–15% kõrgem. "Vajame kõnelusteks Gazpromiga tugevamat jalgealust."

Pikaajaline gaasileping Gazpromiga saab Leedul läbi 2014. aastal.

Kubiliuski arutleb, et Leedu LNG tehnoloogia võiks kogu regioonile sobida. Kui aga arvestada Läänemere laevanduse arengut, kus tuleb üle minna vähem saastavale kütusele, võib LNG-terminal olla lõpuks igas sadamas.

"Üle ilma toimub LNGs väga kiire areng ja peame kaaluma, millist infrastruktuuri meil üldse vaja on," ütles Kubilius.

Arutelud jätkuvad ka uue tuumajaama üle, millest sai poliitiline pantvang Leedus möödunud sügisel toimunud valimistel. Vastuseisuga tuumajaamale populaarsust kergitanud sotsiaaldemokraadid arvutavad praegu projekti numbreid uuesti üle – otsust, kas jaam rajada, lubatakse maiks.

"Meie valitsuse jaoks olid numbrid veenvad," märkis Kubilius.

Balti riikide peaministrite tasandil (Leedust sotsiaaldemokraat Algirdas Brazauskas) anti projektile heakskiit juba 2006. aastal, kuid takistuseks on saanud riikide, valitsuste ja energiafirmade individuaalsed huvid.

"Igaüks võitleb oma kasu eest. Kuidas sellistes oludes mitte kogu paketist ilma jääda, on unikaalne kogemus," ütles Kubilius.

Žygimantas Vaiciunase hinnangul eeldab projektiga edasiminek – kui Leedu valitsus nii otsustab – järgmise sammuna ühisfirma loomist, mis arenduse enda peale võtaks.

"Praegu vajame reaalset kinnitust, et meie regionaalsed partnerid on projektist huvitatud," ütles Vaiciunas, mööndes, et tegu on muna ja kana dilemmaga. Leedu kõhkleb, kuna ei ole partnerites kindel. Partnerid kahtlevad, kuna Leedu ise on ebakindel.

Leedu presidendi majandusnõuniku Nerijus Udrenase sõnul tuleb Leedu parteidel kokku leppida, et sellist suurt projekti nagu tuumajaam iga kord ei muudeta, kui valitsus vahetub.

"See ei ole kingavabrik," torises ta. "Leedul oleks nii koht tuumajaamale kui kompetents."

Poliitilistele riskide kõrval on majanduslikud ja rahastamise riskid. "Elektri hind ei pruugi katta projekti maksumust," ütles Leedu DNB Bankase analüütik Jekaterina Rojaka.

Projekti hinnalaeks on Jaapani Hitachi – tuumajaama tehnoloogia tarnija ja strateegiline investor – seadnud viis miljardit eurot. Vaiciunase sõnul oleks finantseerimise otsust kõige varem oodata 2015. aastal. Koostöö laabuks aga palju paremini, kui Balti riigid oma energiastrateegiad regionaalsel tasandil sünkrooni viiksid, nentis nõunik.

Ignalina sulgemine kulukas 

Eelarves kärpekohti otsiv ­Euroopa Liit tahaks vähendada toetusi liikmesriikidele Tšernobõli-tüüpi reaktorite sulgemise toetamiseks – Leedu sellega leppida ei taha.

"Vähem toetust tähendab pikemat sulgemisperioodi ja kokkuvõttes suuremat kulu," ütles Leedu presidendi poliitikanõunik Jovita Neliupsiene.

Leedu seisukoht on, et Ignalina sulgemisega 2009. aastal on Leedu täitnud ELiga liitumise lepingus võetud kohustused. Nüüd on pall ELi poolel, mis lubas sulgemist rahastada.

Raskused projektiga on Neliupsiene sõnul tingitud sellest, et kogemusi selletaoliste reaktorite sulgemisega ei ole.

Järgmisel ELi eelarveperioodil vajab Leedu endise peaministri Andrius Kubiliuse sõnul Ignalina sulgemise rahastamiseks 800 miljonit eurot, millest Leedu oma osa oleks 100 miljonit. Euroopa Komisjoni algne pakkumine oli 200 miljonit, mida eelmise aasta lõpuks oli tõstetud 400 miljonile eurole.

Ajakirjaniku reisi Vilniusse rahastas Euroopa Komisjon.

Autor: Haldusuudised.ee