17. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mitmed rahvusvaheliselt tunnustatud uuringud annavad tunnistust ehitusvaldkonna ebaefektiivsest toimest. Construction Industry Institute’ i uuring kinnitab, et USA ehitussektoris on 10% kuludest seotud tööde ümbertegemistega. Samas ajakiri The Economist  viitab uuringu tulemustele, mille alusel on 30% ehitusmaksumusest seotud ebaefektiivsete töömeetodite kasutamise, vigade, viivitamise ning halva koostööga osapoolte vahel. Ka mullu valminud TTÜ uute korterelamute uuring toob välja probleeme Eesti ehituses.

TTÜ Ehitusteaduskonna ehitiste projekteerimise instituudi ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli juhataja professor Targo Kalamees selgitas, et uuring keskendus perioodil 1990-2010 kasutusse võetud korterelamute ehitustehnilise olukorra kaardistamisele. “Põhjalikumad ehitusfüüsikalised ja pikemad sisekliima uuringud viidi läbi 28 korterelamu 63 korteris. Tulenevalt hoonete omanike lubadustest, kehtivatest garantiitingimustest jne. ei olnud uuringu käigus võimalik hoonete konstruktsioone avada, et täpsemalt selgitada sise- ja välisviimistluse tagust olukorda. Selle korvamiseks koguti andmeid valitud ehitusettevõtjatelt, kellel paluti esitada andmed ehitatud korterelamute pakkumise, ehitamise ja garantiiaja jooksul üles kerkinud probleemidest,” rääkis ta.

Professor leiab, et kõike ühe vitsaga lüüa ei saa. “Tellijaid, projekteerijaid, ehitajaid ja järelevalvet on igasuguseid: kõrgema ja madalama kvaliteedilävega,” lisas ta. Kvaliteet on suuresti aga tellija ja töövõtja vaheline kokkulepe. Korterelamute juures on see probleem, et hoone lõppkasutaja ja -omanik on väga harva tellija ning tal puudub hoone projekteerimisel kaasarääkimisel ja ehitamisel järelevalve võimalus. Seega kokkulepe kvaliteeditaseme osas võib piirduda esmajärjekorras arendajale kohustusliku kaheaastase garantiiaja perspektiiviga.

Kvaliteetse ehitise valmimiseks on Kalamehe sõnul vaja olukorda parandada igas sektoris: tellija teadlikkust ja võimekust tellida sisulist kvaliteeti, projekteerimise põhjalikkust, asjatundlikku ehituskorraldust ja hoolikat ehitustööde teostust, järelevalvet ning hooldust. Projekteerimise juures on üheks mureks, et projekteerijale (arhitekt, ehitusinsener, tehnosüsteemide projekteerija jne.) antakse mõtlemiseks liiga vähe aega. “Mõnikord on tunne, et arendaja äriplaanis hoone projekteerimiseks aega ei olegi arvestatud. Sagedane probleem on, et ehitamise aluseks olev ehitusprojekt ei ole piisavalt detailne. Selle tegemiseks on vaja oskusi ja ressurssi (aeg, raha). Kui ühte või teist ei ole, on parimat lõpptulemust raske oodata. Projekteerimiseks tuleb varuda piisavalt ressurssi,“ lisas ta.

Ehitaja (tippjuhist lihttööliseni välja) teadmised ja oskused mõjutavad samuti oluliselt lõpptulemust. Kui enamus ehitussektori vastutavast tööjõust on erialase kõrgharidusega, siis lihttööliste osas on olukord kurvem, nendib Kalamees. KredEx-i koordineeritud uuring tõi välja, et ehitusettevõtetes on praegu kutsekoolituseta ehitustöölisi ligi 50%. Sellega on Eesti Euroopas ühe suurima protsendiga. Ehitusvaldkonnas kahaneb erialase ettevalmistusega tööjõu hulk, sest haridussüsteemist suundub igal aastal tööturule vähem noori. Vähese juurdekasvu puhul on oht, et ehitussektorisse jääb märkimisväärne hulk vajaliku oskusteabeta töötajaid. See aga omakorda mõjutab ehituse kvaliteeti. Olulise mõjuga Eesti ehitustööturule on oskustööliste väljaränne kõrgema elatustasemega naaberriikidesse. Paratamatult mõjutab see kättesaadava tööjõu kvaliteeti ning kulutusi tööjõule. Ohumärk on ka see, et riiklik koolitustellimus ehitusvaldkonnas on langustrendis.

“Riigi tegemiste poole pealt on probleemiks see, et puuduvad ehitusnormid ja kvaliteedikokkulepped. On olemas standardid (mis aga ei ole alati garantiiks kvaliteedile), mida kord tõlgendatakse soovituslikeks ja kord kohustuslikeks (mida halvimal juhul tuleb tõestada kohtus). Parafraseerides riigikohtu lahendit võib öelda, et sellises tehnilises valdkonnas nagu ehitus, ei ole mõistlik, et probleeme lahendavad juristid, vaid rakendada tuleb insenerimõistust. Üldist poliitikat „ehitame kvaliteetselt“ tuleb edendada ja toetada ka riiklikul tasemel,” rääkis Kalamees.

"Konflikti põhjuseid võib erinevate osapoolte kaasatuse tõttu olla mitmeid, kuid toon välja paar põhilisemat,” ütles Skanska AS tegevjuht Andres Aavik. “Esiteks on valdkonnale iseloomulik krooniline ajanappus ning sellest tingitud kiirustamine projekteerimisetapis. Eestis on kombeks kulutada projekteerimisele oluliselt vähem aega ning jätta töö pinnapealsemaks kui võrrelda näiteks meie naabritega Põhjamaades. Tihti alustame ehitust enne projekti lõplikku valmimist ning joonised saabuvad ehitusplatsidele, ilma et neid oleks kontrollitud või kinnitatud.”

Aaviku sõnul kasutavad ajanappuse tõttu projekteerijad nö lollikindlaid lahendusi, mis ei pruugi alati olla ökonoomsed ning parimad antud objektile. Olukord paraneks kui tellijad arvestaks projekteerimiseks rohkem aega ja kaasaks protsessi ka professionaalse ehitaja, kes minimiseeriks hilisemate muudatuste vajaduse.

“Turgu mõjutab ka karm konkurents ning sellest tulenev pidev surve kulusid kokku hoida. Projekti läbitöötamise käigus leiab ehitaja alati kokkuhoiu kohti ja mõnikord minnakse selle tegevusega ka üle piiri. Ehitaja pakub alternatiivid projektis toodud lahendustele ning veenab tellijat, et tema pakutu on samaväärne või isegi parem. Sellisel juhul peab tellija olema nii palju professionaalne, et ehitaja ettepaneku asjakohasust hinnata ning tagada, et lõpptulemus ei kannataks," ütles Andres Aavik.

Uus Maa Ehituse tegevjuht Guido Miller näeb ühe võimalusena ehitatavate hoonete kvaliteedi tõstmiseks ehitamise aluseks oleva projekti nõuete täiustamist. “Täna kehtivad nõuded ehitusloa taotlemiseks vajaliku projektile ei ole piisavad, et selle alusel tagada kvaliteetne ehitus,” lisas ta.

Teadlikud tellijad tellivad ka vajalikus mahus projekti. “Need, kes ei ole teadlikud, soovivad aega ja raha kokku hoida ning sellele järgnevas ehitusprotsessis tekib palju lahendamata küsimusi, millele järgneb juba ehituskvaliteedi langus,” ütles Miller.

Autor: Haldusuudised.ee