Kasutuslubade ja ettekirjutuste arv tõusujoonel

Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik–Jürgensteini sõnul oli üks suuremaid ja olulisemaid ehitisi, millele kasutusluba eelmisel aastal väljastati kindlasti Ülemiste liiklussõlm.

2011. aastal väljastati 895 kasutusluba ja 2012. aastal 1217 kasutusluba. Väljastatud kasutuslubade arv on kasvanud kõikide ehitiste klassides. Tõus on nii üksikelamutele kasutuslubade väljastamisel kui ka kortermajadele väljastatud kasutuslubade osas. 2013. aastal väljastati 100 kasutusluba üksikelamu püstitamisel. Uutele kortermajadele väljastati 28 kasutusluba korterite koguarvuga 490. Märgatavalt kasvas ka kasutuslubade väljastamine rajatistele nagu vee- ja kanalisatsiooni trasside, torude ja muude tehnovõrkude ehitusel. Seega võib öelda, et märkimisväärne tõus on toimunud kõikides ehitiste segmentides.

Sarnaselt kasutuslubade arvu kasvule näitab viimastel aastatel kasvutrendi ka ehitamise alustamise teatiste esitamise ja registreerimise arv. Kui 2011. aastal registreeriti Tallinnas 1282 ehitamise alustamise teatist, siis järgmisel 2012. aastal registreeriti juba 1461 teatist. Möödunud aastal kasvas veelgi teatiste esitamise hulk, mil registreeriti 1672 ehitamise alustamise teatist.

Kui ehitiste rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks väljastatud kirjalike nõusolekute ja ehituslubade arv jäi kahel viimasel aastal samasse suurusjärku – 2012 vastavalt 717 ja 2013 vastavalt 707, siis ehitiste püstitamiseks väljastatud ehituslubade ja kirjalike nõusolekute arv võrreldes 2012. aastaga kasvas mullu hüppeliselt (vastavalt 1666 ja 1942).

„See näitab, et Tallinnasse ehitatakse uusi hooneid ja stabiilselt rekonstrueeritakse olemasolevaid“ sõnab ameti juhataja.

Kasvu näitab ka ehitusseaduse alusel tehtud ettekirjutuste arv; 2011. aastal koostati 46 ettekirjutust ja 2012. aastal 58. 2013. aastal tehti 84 ettekirjutust.

„Kasvanud on ettekirjutuste arv  projektist mööda ehitanud ehitise omanikule. Ettekirjutusega esitatakse rikkujale nõue viia ehitis vastavusse kehtiva ehitusprojektiga,“ selgitas Hallik–Jürgenstein. Ta lisas, et samuti on tehtud ettekirjutusi, millega on ehitise omanikku kohustatud esitama nõuetekohast ehitusprojekti või kui ehitustöid on alustatud ilma nõutava ehitusloa ja ehitusprojektita. Ettekirjutuste arvu tõusu on tinginud järelevalve tõhustamine kõigis projekteerimise ja ehitamise etappides, mis tähendab, et kui soovitakse laiendada kinnistul asuvat elamut, siis menetluse käigul vaadeldakse kõiki kinnistul asuvaid ehitisi ja nende õiguslikku alust.