Autor: Juuli Laanemets • 12. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 „Möödunud aastal alustasime lokaalkatlamajade likvideerimist,siis ühendati põhivõrguga  kahe Kristiine piirkonna ja ühe Pelguranna katlamaja  tarbijad. Sel aastal likvideerime kõik ülejäänud Pelguranna lokaalkatlamajad,“ selgitas AS Tallinna Küte tehnikadirektor Janek Trumsi. „Oluliselt paraneb soojusteenuse kvaliteet ja varustuskindlus ning uued automaatsoojussõlmed annavad klientidele võimaluse optimeerida soojuse tarbimist,“ täpsustas Trumsi.

Soojuskaod vähenevad kolm korda

Peale Pelguranna piirkonna ühendamist põhivõrguga hakkab seda soojusega varustama Marja tn 5 suurkatlamaja, mille kasutegur on keskmiselt 95 protsenti, samas kui väikeste lokaalkatlamajade kasutegurid jäävad 89 protsendi juurde. Kohalike saastajate likvideerimisel  paraneb ka  Kopli piirkonna õhu kvaliteet. „Vanade soojustorustike väljavahetamisel eelisoleeritud torustike vastu vähenevad selle piirkonna kaugküttevõrgu soojuskaod ligi kolm korda. Uute kaasaegsete automatiseeritud soojussõlmede kasutamine võib anda tarbijatele kuni 10 protsenti soojuskulude kokkuhoiu. Kõik see kokku garanteerib klientidele mugava keskkonnasäästliku kaugkütteteenuse kasutamise järgmisest küttehooajast,“ ütles Trumsi.

Tallinna Küte soovib suurendada soodsate alternatiivkütuste osakaalu soojuse tootmises ning vähendada maagaasi kasutamist kaugküttes. Aastaks 2017 plaanib ettevõte suurendada alternatiivkütuste osakaalu 80 protsendini ning seeläbi vähendada maagaasi kasutamist praeguselt 66 protsendilt 20 protsendini, mis peaks alandama soojuse hinda veel täiendavalt 15 protsenti.

„Meil on heameel, et viimaste aastate arengud soojusmajanduses tõstavad kaugkütte usaldusväärsust klientide silmis ning tõestavad, et kaugküte on efektiivseim ning mugavaim kütteviis tiheasustustes. 2013. aastal liitus kaugküttega Tallinnas ligi 40 uut hoonet üle 20 MW soojusvõimsusega, mis on võrreldav  ühe suurema elamurajooni 40 viiekordse korterelamuga. Uute klientide hulgas on näiteks Tallinna Loomaaed ja renoveeritud Mustika kaubanduskeskus, kes otsustasid loobuda maagaasil töötavatest lokaalkatlamajadest just kaugkütte kasuks,“ märkis Trumsi.

Ettevõtte sõnul on võimalust liituda uue võrguga ka neile kes hetkel ei ole ettevõtte kliendid, kuid soovivad tulevikus tagada endale mugava soojateenuse.

Selle aasta oktoobriks suletakse  maagaasil töötavad lokaalsed katlamajad aadressidel Lõime 12, Lõime 19, Lõime 20, Sõle 69 Tuulemaa 13 Sõle 82 ja Sõle 64a, mis varustavad soojusega  Pelguranna piirkonna 35 hoonet Ketraja, Lõime, Sitsi, Sõle ja Tuulemaa tänaval.  Olemasolev piirkondlik soojusvõrk renoveeritakse ning osaliselt ehitatakse välja uus soojustorustik. Projekti kogumaksumus on 1,7 miljonit eurot ja osaliselt finantseerib projekti Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).