Tallinna Küte ühendab tänavu Pelguranna piirkonna tarbijad ülelinnalise kaugküttevõrguga ning likvideerib kuus maagaasil töötavat  lokaalkatlamaja. Automaatsoojussõlmede liitumisega väheneb soojakadu pea kolmandiku võrra.
 „Möödunud aastal alustasime lokaalkatlamajade likvideerimist,siis ühendati põhivõrguga  kahe Kristiine piirkonna ja ühe Pelguranna katlamaja  tarbijad. Sel aastal likvideerime kõik ülejäänud Pelguranna lokaalkatlamajad,“ selgitas AS Tallinna Küte tehnikadirektor Janek Trumsi. „Oluliselt paraneb soojusteenuse kvaliteet ja varustuskindlus ning uued automaatsoojussõlmed annavad klientidele võimaluse optimeerida soojuse tarbimist,“ täpsustas Trumsi.
Soojuskaod vähenevad kolm korda
Peale Pelguranna piirkonna ühendamist põhivõrguga hakkab seda soojusega varustama Marja tn 5 suurkatlamaja, mille kasutegur on keskmiselt 95 protsenti, samas kui väikeste lokaalkatlamajade kasutegurid jäävad 89 protsendi juurde. Kohalike saastajate likvideerimisel  paraneb ka  Kopli piirkonna õhu kvaliteet. „Vanade soojustorustike väljavahetamisel eelisoleeritud torustike vastu vähenevad selle piirkonna kaugküttevõrgu soojuskaod ligi kolm korda. Uute kaasaegsete automatiseeritud soojussõlmede kasutamine võib anda tarbijatele kuni 10 protsenti soojuskulude kokkuhoiu. Kõik see kokku garanteerib klientidele mugava keskkonnasäästliku kaugkütteteenuse kasutamise järgmisest küttehooajast,“ ütles Trumsi.
Tallinna Küte soovib suurendada soodsate alternatiivkütuste osakaalu soojuse tootmises ning vähendada maagaasi kasutamist kaugküttes. Aastaks 2017 plaanib ettevõte suurendada alternatiivkütuste osakaalu 80 protsendini ning seeläbi vähendada maagaasi kasutamist praeguselt 66 protsendilt 20 protsendini, mis peaks alandama soojuse hinda veel täiendavalt 15 protsenti.
„Meil on heameel, et viimaste aastate arengud soojusmajanduses tõstavad kaugkütte usaldusväärsust klientide silmis ning tõestavad, et kaugküte on efektiivseim ning mugavaim kütteviis tiheasustustes. 2013. aastal liitus kaugküttega Tallinnas ligi 40 uut hoonet üle 20 MW soojusvõimsusega, mis on võrreldav  ühe suurema elamurajooni 40 viiekordse korterelamuga. Uute klientide hulgas on näiteks Tallinna Loomaaed ja renoveeritud Mustika kaubanduskeskus, kes otsustasid loobuda maagaasil töötavatest lokaalkatlamajadest just kaugkütte kasuks,“ märkis Trumsi.
Ettevõtte sõnul on võimalust liituda uue võrguga ka neile kes hetkel ei ole ettevõtte kliendid, kuid soovivad tulevikus tagada endale mugava soojateenuse.
Selle aasta oktoobriks suletakse  maagaasil töötavad lokaalsed katlamajad aadressidel Lõime 12, Lõime 19, Lõime 20, Sõle 69 Tuulemaa 13 Sõle 82 ja Sõle 64a, mis varustavad soojusega  Pelguranna piirkonna 35 hoonet Ketraja, Lõime, Sitsi, Sõle ja Tuulemaa tänaval.  Olemasolev piirkondlik soojusvõrk renoveeritakse ning osaliselt ehitatakse välja uus soojustorustik. Projekti kogumaksumus on 1,7 miljonit eurot ja osaliselt finantseerib projekti Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Seotud lood

Uudised
  • 27.02.14, 20:04
Kaugküttetootjaid peavad kasutama odavamaid kütuseid
Valitsus kinnitas neljapäeval kaugkütteseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on suunata soojatootjaid kasutama stabiilsemaid, keskkonnasäästlikumaid ja väiksemate hindadega kütuseid, et tagada tulevikus tarbijatele odavam toasoe.
Uudised
  • 25.02.14, 15:13
Hakkepuiduga viiakse Jõgeval soojahind alla
AS Eraküte avab kolmapäeval rekonstrueeritud Jõgeva katlamaja, mis nüüdsest kasutab kohalikku hakkepuitu ning hakkab tarbijatele müüma soodsamat soojusenergiat.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.

Hetkel kuum

See siin on kuum teema. Välja joonistub vana ja uue katastroofiline haakumatus.
Suur lugu
  • 08.06.26, 13:04
Martin Karro: ootame arendajaid büroohoonest elamu tegemise ettepanekutega. Estonia lisamaht peatänavaga ei haaku
Pööris koidab - eluasemeturul ja linnaruumis kisub tuliseks. Miljoniruuduküsimus muutub aina päevakajalisemaks
Tallinna lähiümbruse kinnisvara uurinud ajakirjanik nimetas järgmised perspektiivikad piirkonnad
Saated
  • 09.06.26, 11:44
Tallinna lähiümbruse kinnisvara uurinud ajakirjanik nimetas järgmised perspektiivikad piirkonnad
Liveni tegevjuht Andero Laur omab kogemust Saksamaa pealinnast.
Uudised
  • 10.06.26, 13:05
Maaostulainel Liveni juht paneb Tallinna ja Berliini planeeringute menetlemise kõrvuti
Laur avaldab, milleks Liven raha kaasas. Tallinna planeeringute menetlemine sai temalt analüütilise hinnangu + osutab ta ka ühele olukorra juurpõhjusele
Elamuehitustandreil käib töö ja vile koos. Ehitajail kurtmiseks põhjust ei ole.
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
Üle kuu aja tagasi raadiovestluses Urmas Sõõrumaaga koorus välja tõsiasi, et arendajal tasub mõelda, et lühike kaotus on pikk võit.
Uudised
  • 09.06.26, 11:29
Sõõrumaa arenduse võlakirjad märgiti üle pea 3 korda
Võlakirjad jaotati lähtuvalt 5 põhimõttest
Mõlema hoone paigutust ja lahendust, arvestades miljööd, keskkonda ja vasakul paikneva kuulsa Pärnu rannahotelli (arhitektid Olev Siinmaa, Anton Soans, Nikolai Kusmin, 1935-1937) eraldatust puudesaluga, võib pidada õnnestunuks.
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Galerii: Metro pani püsti Eesti kõrgeima eluarenduse tipupeo, taamal uhked vaated
Uudised
  • 11.06.26, 12:24
Galerii: Metro pani püsti Eesti kõrgeima eluarenduse tipupeo, taamal uhked vaated
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
“Meie praktikas tuleb seda päris sageli ette, et ühistu juhatus pöördub meie poole, loeb üles kõik maja murekohad ja tunnistab, et neil napib kõigega tegelemiseks aega, nii mõneski asjas aga ka teadmisi,“ tõdeb Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele