Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaugküttetootjaid peavad kasutama odavamaid kütuseid
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul erinevad kaugkütte hinnad Eestis piirkonniti kuni kolm korda ja eelkõige on kehvemas seisus väiksemad ja sotsiaalselt vähem kindlustatud asulad.
„Seega on oluline motiveerida kohalikke soojatootjaid mõtlema kütuste alternatiividele, mis on pikas perspektiivis kasulik nii tootjale endale kui kahtlemata ka tarbijatele,“ ütles Parts.
Kütteprobleemile tuleks ministri sõnul läheneda komplekselt. „Majandusministeerium suunab uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil energeetikasse 232 miljoni eurot, millest ligikaudu pool moodustab elumajade rekonstrueerimine.“ Samuti toetab riik 78 miljoni euroga soojustorustike ja katlamajade rekonstrueerimist või perspektiivitute kaugküttesüsteemide üleviimiseks lokaalküttele.
Soojamajanduse arengukava kohustus
Praegu kehtiva korra kohaselt on kohalike omavalitsuste volikogudel soovitatav vastu võtta oma territooriumi soojusmajanduse arengukava. Eelnõu kohaselt muutub arengukava koostamine kohustuslikuks alla 50 000 MWh tootmismahuga võrgupiirkonna kohta ja omavalitsused peavad hiljemalt 1. juuliks 2017 soojusmajanduse arengukava võtma vastu.
Arengukava koostamise toetamiseks luuakse eraldi toetusmeede, mille maht on ligikaudu pool miljonit eurot.
Kaugkütte hinna alandamine nõuab suuri investeeringuid, mille tegemiseks vajab investor pikaajalist ja ennustatavat regulatsiooni. Investeeringute motiveerimiseks lubab konkurentsiamet boonusena suuremat tulukust, kui ettevõtja alandab soojuse hinda vähemalt 10 protsenti.
Muudatused mõjutavad enim madala müügimahuga väikseid kaugkütte võrgupiirkondi, kus kasutatakse kaugkütte tootmiseks eelkõige kalleid kütuseid nagu näiteks põlevkiviõli.
Seotud lood
Tallinna Küte ühendab tänavu Pelguranna piirkonna tarbijad ülelinnalise kaugküttevõrguga ning likvideerib kuus maagaasil töötavat lokaalkatlamaja. Automaatsoojussõlmede liitumisega väheneb soojakadu pea kolmandiku võrra.
Rapla tarbijatel odavneb soojahind sellel aastal ligi 25 protsenti, sest AS-ile Eraküte kuuluv kaugküttefirma viib oma soojuse tootmise maagaasilt üle taastuvkütusele.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaasabil rekonstrueeriti Võrus asuva jalatsivabriku amortiseerunud katlamaja. Projekti tulemusel toodab OÜ Abris vajalikku soojust kohalikust biokütusest.
AS Eraküte avab kolmapäeval rekonstrueeritud Jõgeva katlamaja, mis nüüdsest kasutab kohalikku hakkepuitu ning hakkab tarbijatele müüma soodsamat soojusenergiat.
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) otsib visiooniga arendajat sadamate vahelisele alale. Müüki saabunud kinnistud Süsta tänaval ühendavad endas strateegilise asukoha, suuremahulise arenduspotentsiaali ning mitmekülgsed kasutusvõimalused.
Enimloetud
1
2
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
4
6
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele