Kaugküttetootjaid peavad kasutama odavamaid kütuseid

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul erinevad kaugkütte hinnad Eestis piirkonniti kuni kolm korda ja eelkõige on kehvemas seisus väiksemad ja sotsiaalselt vähem kindlustatud asulad.

„Seega on oluline motiveerida kohalikke soojatootjaid mõtlema kütuste alternatiividele, mis on pikas perspektiivis kasulik nii tootjale endale kui kahtlemata ka tarbijatele,“ ütles Parts.

Kütteprobleemile tuleks ministri sõnul läheneda komplekselt. „Majandusministeerium suunab uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil energeetikasse 232 miljoni eurot, millest ligikaudu pool moodustab elumajade rekonstrueerimine.“ Samuti toetab riik 78 miljoni euroga soojustorustike ja katlamajade rekonstrueerimist või perspektiivitute kaugküttesüsteemide üleviimiseks lokaalküttele.

Soojamajanduse arengukava kohustus

Praegu kehtiva korra kohaselt on kohalike omavalitsuste volikogudel soovitatav vastu võtta oma territooriumi soojusmajanduse arengukava. Eelnõu kohaselt muutub arengukava koostamine kohustuslikuks alla 50 000 MWh tootmismahuga võrgupiirkonna kohta ja  omavalitsused peavad hiljemalt 1. juuliks 2017 soojusmajanduse arengukava võtma vastu.

Arengukava koostamise toetamiseks luuakse eraldi toetusmeede, mille maht on ligikaudu pool miljonit eurot.

Kaugkütte hinna alandamine nõuab suuri investeeringuid, mille tegemiseks vajab investor pikaajalist ja ennustatavat regulatsiooni. Investeeringute motiveerimiseks lubab konkurentsiamet boonusena suuremat tulukust, kui ettevõtja alandab soojuse hinda vähemalt 10 protsenti.

Muudatused mõjutavad enim madala müügimahuga väikseid kaugkütte võrgupiirkondi, kus kasutatakse kaugkütte tootmiseks eelkõige kalleid kütuseid nagu näiteks põlevkiviõli.