Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võru ettevõte läks üle biokütusele
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaasabil rekonstrueeriti Võrus asuva jalatsivabriku amortiseerunud katlamaja. Projekti tulemusel toodab OÜ Abris vajalikku soojust kohalikust biokütusest.
Tööde käigus asendati avariiohtlikud katlad uute biokütusel töötavate kateldega. Samuti paigaldati uus korsten. Ümberehituse tulemusena väheneb aastane õhku paisatava CO2 hulk 190 tonni võrra.
„Projekt on keskkonnale hea mitmes mõttes. Esmalt puhtam linnaõhk, teisalt jääb kaevandamata aastas 80 tonni fossiilset maavara - kivisütt ,“ ütles KIKi projektikoordinaator Siim Umbleja.
Alternatiivina kaaluti ka kaugküttevõrguga ühinemist, mille liitumismaksumus oleks siiski kujunenud oluliselt kallimaks. Katlajama rekonstrueerimiseks tuli toetus Austriaga sõlmitud saastekvootide lepingust ning projekti kogumaksumus ületas 75 000 eurot. Biokütuse katlad tootis ja paigaldas kodumaine ettevõtte, Rapla Metall.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Jalatsitööstus Abris on Võru üks suurimaid tööandjaid aastast 1992.
KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakutakse võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist neljateistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.
Valitsus kinnitas neljapäeval kaugkütteseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on suunata soojatootjaid kasutama stabiilsemaid, keskkonnasäästlikumaid ja väiksemate hindadega kütuseid, et tagada tulevikus tarbijatele odavam toasoe.
AS Eraküte avab kolmapäeval rekonstrueeritud Jõgeva katlamaja, mis nüüdsest kasutab kohalikku hakkepuitu ning hakkab tarbijatele müüma soodsamat soojusenergiat.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.