Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hakkepuiduga viiakse Jõgeval soojahind alla
Eraküte juhatuse esimehe Priidu Nõmme sõnul on nende eesmärk tagada klientidele stabiilne soojusvarustus võimalikult soodsa hinnaga. „Seni töötas Jõgeva katlamaja sisseveetava maagaasiga, mis hoidis soojuse hinda keskmisest kõrgemal tasemel. Kohaliku hakkepuidu kasutamine võimaldab müüa soodsama hinnaga soojusenergiat: esialgse prognoosi kohaselt langetab katlamaja rekonstrueerimine sel küttehooajal soojuse piirhinda Jõgeval viiendiku võrra,“ ütles Nõmm.
Tema sõnul on lisaks soodsamale sisendhinnale kohaliku kütuse plussiks tarnekindlus. Ühtlasi on uue katlamaja tehnoloogia efektiivne ja töökindel, millega tõstetakse kogu linna kaugküttesüsteemi varustuskindlust.
„Küttele kulub traditsiooniliselt oluline osa leibkondade eelarvest, kuid uude katlamajasse tehtud investeering aitab kulusid paremini kontrolli all hoida. Ühtlasi astub Jõgeva nende linnade hulka, kus soojatootmine on keskkonnasõbralik ning see aitab väärtustada kohalike puidujäätmeid,“ ütles Jõgeva linnapea Aare Olgo.
Rekonstrueerimistööde käigus paigaldati katlamajja 6 MW võimsusega biokütusel töötav katel koos eelkolde ning abiseadmetega, ehitati biokütuse ladu ning korrastati katlamaja hoone ja territoorium. Uus biokatel katab Jõgeva linna kaugkütte baaskoormuse ning maagaasil töötavaid katlaid kasutatakse vaid tipukoormustel. Projekti orienteeruv maksumus oli 1,4 miljonit eurot ning rekonstrueerimise viis läbi AS Küte ja Ehitus. Katlamaja tehnoloogia tarnis AS Tamult ning objektile paigaldati Taani ettevõtte Danstoker veekatel.
Katlamaja käivitati plaanijärgselt novembris, millele järgnes seadmete häälestusperiood ning täisvõimsusel hakkas uus biokütusel töötav katel tööle aasta lõpus.
Lisaks investeeringutele tootmisesse tegeleb Eraküte aktiivselt Jõgeva jaotusvõrgu renoveerimisega. Suvel asendas ettevõte ligi 200 meetrit amortiseerunud soojustrassi eelisoleeritud torustikuga. Uued soojustrassid said lasteaed „Karikakar“ ja KÜ Aia 52 ning need tagavad klientidele maksimaalse varustuskindluse käesoleval küttehooajal.
2015. aastal kavatseb Eraküte teha Jõgeval suuremahulisi soojusvõrgu peamagistraali rekonstrueerimistöid, mille käigus asendatakse ligi 1 000 meetrit vana amortiseerunud soojustorustikku uute eelisoleeritud torudega.
Eraküttele kuuluv kaugküttefirma viib ka Raplas tänavu soojusetootmise maagaasilt üle taastuvkütusele.
Eraküte pakub kaugkütte teenust seitsmes Eesti linnas - Valgas, Jõgeval, Haapsalus, Kärdlas, Tiskre-Hansu elurajoonis Tallinnas, Keilas ja Raplas. Rohkem kui pooltes piirkondades on tehtud vajalikud investeeringud ning soojust toodetakse peamiselt hakkepuidust. Ettevõtte sõnul annab maagaasist ja põlevkiviõlist loobumine positiivselt tunda nende piirkondade müügihindades, mis jäävad tunduvalt alla Eesti keskmise soojuse hinnataseme.
Seotud lood
Tallinna Küte ühendab tänavu Pelguranna piirkonna tarbijad ülelinnalise kaugküttevõrguga ning likvideerib kuus maagaasil töötavat lokaalkatlamaja. Automaatsoojussõlmede liitumisega väheneb soojakadu pea kolmandiku võrra.
Valitsus kinnitas neljapäeval kaugkütteseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on suunata soojatootjaid kasutama stabiilsemaid, keskkonnasäästlikumaid ja väiksemate hindadega kütuseid, et tagada tulevikus tarbijatele odavam toasoe.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaasabil rekonstrueeriti Võrus asuva jalatsivabriku amortiseerunud katlamaja. Projekti tulemusel toodab OÜ Abris vajalikku soojust kohalikust biokütusest.
Kes Kiili alevisse sisse keerab, märkab kindlasti uusi elumaju. Kus on inimesed, sinna saagu ka teenused ja töökohad. Selle eest hoolitseb alevi põhjaservas arenev Veski Tehnopark, Kontsepti büroo arhitektide täislahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit hõlmavad kommentaarid on paraku turuolukorda peegeldavad. Ent Lätifenomen on vaid rehkenduse üks pool
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele