16. aprill 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitustööde mõõtmine ja hindamine - kas ainult kaitseks tellijatele?
Ehituse töövõtu üldlepingu tingimused sätestavad tööde mõõtmiseks ja hindamiseks töövõtja poolse tehtud tööde rahalise akti esitamise kohustuse iga kuu viimaseks päevaks. Selline lähenemine võimaldab tellijale järjepidevat ülevaadet töövõtja tegevusest ning aitab paremini fikseerida ja kõrvaldada jooksvalt töös esinevad võimalikud puudused selgitavad advokaadibüroo VARUL advokaadid Kristina Laarmaa ja Vitali Šipilov.
Teisalt aitab tööde jooksev mõõtmine ja hindamine ka töövõtjal kindlustada tasu saamine ning vältida hilisemaid vaidlusi töötasu ning muude tehtud kulutuste osas.
Mõõtmise ja hindamise regulatsiooni puhul on tähelepanuväärne ETÜ 2013 p 10.1.5 teises lauses sätestatu, mille kohaselt loetakse tehtud tööde rahaline akt allkirjastatuks, kui tellija ei ole tehtud tööde rahalist akti üle vaadanud 5 tööpäeva jooksul pärast akti kättesaamist ega töövõtja poolt määratud ühe lisatööpäeva jooksul. Selline tingimus on töövõtjat põhjendamatult soosiv, kuna lisaks lühikesele allkirjastamistähtajale loetakse tellija tegevusetus automaatselt rahalise aktiga nõustumiseks. Võimalusel tuleks selles tingimuses tellija huve silmas pidades teisiti kokku leppida või selline tingimus lepingust välja jätta.
Uued definitsioonid ETÜ-s: põhiline ja lõplik kasutusvalmidus
ETÜ 2013 sätestab erinevalt ETÜ 2005st tööde lõpliku vastuvõtmise tingimused. Peatükis 10.2 defineeritakse põhiline kasutusvalmidus ning lõplik kasutusvalmidus. Lõplik kasutusvalmidus on saavutatud, kui on kõrvaldatud kõik vaegtööd, teostatud ülevaatus, tellijale esitatud kasutusluba jne (vt ETÜ p 10.2.3.1 jj). Põhiline kasutusvalmidus on saavutatud, kui on täidetud kõik lõpliku kasutusvalmiduse tingimused välja arvatud punktis 10.2.3.1 sätestatu (vaegtööde kõrvaldamine). Mõisted pole siiski päris selgelt ja üheselt defineeritud, samuti valitseb mõningane ebaselgus nende kahe termini eristamise osas, mistõttu tuleks küsimus täpsemini lahendada lepingu eritingimustes. Sealjuures tasub tähele panna, et põhilist kasutusvalmidust kui tööde üleandmise ja vastuvõtmise vaheetappi ei pruugita üldse kasutada. Vaheetapi kasutamine tuleks eritingimustes selgelt sätestada või selle kasutamine välistada.
Artikkel täismahus loetav ehitusuudiste veebilehelt SIIT.
Autor: Kristina Laarmaa, Vitali Šipilov
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!