Autor: Juuli Laanemets • 23. aprill 2014

9 ideed võistlevad ressursisäästukonkursil Nevgavatt

Ressursi- ja energiasäästukonkurss Negavatt on finalistide hulka jõudnud 9 võistkonda viiest Eesti kõrgkoolist. Välja valitakse 4 parimat kes saavad 10000 eurot oma keskkonnasõbraliku idee teostamiseks.

29. aprillil toimub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) korraldatav Nevgati finaalüritus, võistlevad 9 projekti:

1. Valgustuse sidumine koolikellaga, TTÜ Virumaa Kolledž

Kokkuhoid: soojus ja elekter

Haridusasutuste üldkasutatavad ruumid (koridorid, tualetid, trepihallid) on tundide ajal sageli valgustatud. Hoolimata sellest, et reeglina sel ajal inimesi seal ei viibi. Et säästa elektrienergiat, plaanib meeskond siduda üldkasutatavate ruumide valgustusrežiimid tunnikellaga – kui loeng algab, siis valgustuse hulk väheneb, kui loeng lõppeb siis automaatselt  suureneb.

2. Aknapalede katmine peegeldava materjaliga, TTÜ Virumaa Kolledž

Kokkuhoid: soojus ja elekter

Et hoida ülikoolis kokku valgustuse ja energia arvelt, plaanib meeskond katta aknapaled ehk aknaava küljed peegelduva materjaliga. Sedasi saab päevasel ajal suurendada õppehoonetes loomuliku valguse osakaalu vastavalt arvutusele 15%-50%.

3. Rattarent Eesti Maaülikoolis

Kokkuhoid: transport

Meeskond asub võitlusesse Maaülikooli autodest pungil parklatega. Et tekitada parklatesse ruumi ning muuta neis liiklemine ohutumaks ja stressivabamaks, plaanivad nad luua töötajatele ja õpilastele mõeldud jalgrattalaenutuse.

4. Green Wave, Tartu Ülikool

Kokkuhoid: soojus ja elekter

Meeskond plaanib luua Windowsi tarkvara Green Wave, mis vähendab arvutis taustal tühjalt töötavatele programmidele kuluvat protsessori ressurssi.  Tulemuseks sujub töö arvutis paremini, kasutaja suudab säästa ajas ning arvuti energiakulu on väiksem. Arvuti töötab vaiksemalt, masina töötemperatuur on madalam ning aku kestab kauem.

5. Mahetoit ülikooli, Eesti Maaülikool

Kokkuhoid: toit

Ideega plaanitakse mahetoit muuta kättesaadavaks Maaülikooli kohvikutes. Samuti koostatakse juhend, mis aitab mahetoorainet võtta kasutusele ka teistes ülikoolides. Praegu pole Maaülikooli kohvikutes kasutatava tooraine päritolu ja tarneahelad suures osas teada. Meeskond leiab, et mahetoidu osakaal ülikooli kohvikutes võiks olla suurem, arvestades mahetootjate hulka Tartu maakonnas ja naabermaakondades.

6. Jäätmete liigiti kogumine ülikoolis, Tallinna Ülikool

Kokkuhoid: jäätmed ja ressursid

Meeskond püüab muuta tudengite ja personali jäätmekäitumist ning purustada müüti, et prügi sorteerimine on keeruline, ebamugav,  tülikas, aeganõudev ja mõttetu. Selleks katsetatakse ülikoolis erinevaid kogumis- ja teavitusmeetodeid. Näiteks keeratakse kooli prügikastid sõna otseses mõttes pahupidi ning uuritakse, millised probleemid sealt vastu vaatavad. Tegevus jäädvustatakse video- ja pildimaterjalina, mida saab hiljem koolis levitada.

7. Jäätmete sorteerimine ühikas

Kokkuhoid: jäätmed ja ressursid, Eesti Maaülikool

Jäätmete sorteerimist peavad oluliseks enamus, kuid vähesed neist reaalselt ka teevad seda. Jäätmete sorteerimine ühikas toob tudengitele erinevad prügikastid „koju“ kätte. Ühe anuma asemel plaanib võistkond luua igasse Maaülikooli ühiselamu boksi nelja-anuma süsteemi. Kui sorteerimisvõimalus on olemas, jääb tudengil üle ainult  eristada, mis ta jäätmetest on pakend, mis klaas, mis paber ning mis olme.

8. Ressursisäästlik kraan, Tallinna Tehnikaülikool

Kokkuhoid: vesi

Koduses majapidamises on meil arvel iga liiter - vee kokkuhoid võõras kohas on aga võõra mure. Projekti eesmärk on  tekitada säästu Tallinna Tehnikaülikoolis, kus päevas kasutavad kraane sajad inimesed. Selleks lisatakse kraanidele seadeldis, mis pidurdab vee avamist ning vesi jookseb kraanist poolel võimsusel, poole rahulikumalt. Vajadusel saab kraani panna tööle ka täisvõimsusel. Hinnatav sääst ühe kätepesu ajal on ligi 50%.

9. Kanalisatsioonivees peidetud soojuse regenereerimine, Tallinna Tehnikaülikool

Kokkuhoid: soojus ja elekter

Tänapäeval läheb osa ülikoolide ühiselamutes, peahoonetes ja sööklates olevast energiast kaduma soojaveena, mis voolab kanalisatsioonivõrgu kaudu minema. Meeskond plaanib seda jääksoojust kasutada soojavee ettevalmistamiseks. Selleks paigaldatakse vee eelsoojendamiseks spetsiaalne soojustagasti. Eelsoojendatud vett on võimalik kasutada tava majapidamises ja hoonete küttesüsteemis.

Rahvahääletus 9 finalisti hulgast publiku lemmiku väljaselgitamiseks kestab kuni 28. aprillini KIKi Facebooki lehel ning Delfis. Internetis antud hääled summeeritakse Negavati finaalüritusel publiku poolt antud häältega. Rahva lemmik saab konkursi toetajalt  Veematkad parvematka koos kõige sinna juurde kuuluvaga.

Tallinna Ülikoolis toimuvasse finaali jõudis 9 võistkonda 5 Eesti kõrgkoolist, kelle seast valitakse välja kuni neli parimat. Võitjad saavad 10 000 eurot oma keskkonnasõbraliku idee teostamiseks ülikoolis. Finaalis võistlevad ideed Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja TTÜ Virumaa Kolledžist. Rohkem infot  SIIN.

Konkursile laekus kümnest ülikoolist kokku 40 ideed. Nelja kuu jooksul arendati ideedest mentorite toel välja korralikud elluviidavad projektid. Auhinnafond on 45 000 eurot ning seda rahastatakse KIKi keskkonnaprogrammist.

Negavati eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist. Konkursi ellukutsujad on KIK ja Keskkonnaministeerium. 

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806