Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Alar Urm: Riik ei peaks pooli valima
Paljude varasemate kindlustusalaste õigusaktide väljatöötaja Alar Urm ütles, et tegemist on pikka aega ettevalmistatud seaduse eelnõuga. Tema sõnul on muudatuste taustaks kauaaegne arvamustevahetus kindlustusmaaklerite tegevuse üle. „Kindlustusandjate hinnangul tuleb kindlustusmaaklerite tegevust enam raamistada. Maaklerid omavad täna kindlustusturul märkimisväärset tähendust, sest läbi maaklerite sõlmitakse järjest enam kindlustuslepinguid,“ rääkis Urm. „Loomulikult on kindlustusandjate huvi piirata sellega seonduvat kulu ning maaklerite võimalikku mõju. On fakt, et maaklerite tegevuse tähtsus suureneb veel ja nii ka nende mõju.“
Urmi sõnul ei pruugi maaklerite tegevuse administratiivne piiramine tuua lahendust. „Kui maaklerite kasutamine on klientidele mugav ning vajalik, siis loob nõudlus lahendused. Riik peab finantsvahenduses seadma esmaeesmärgiks finantsvahendajate usaldusväärsuse. Kõik Eesti kindlustusandjad on usaldusväärsed. Samas kindlustusandjate ja edasimüüjate turuvõitluses ei peaks riik pooli valima. Maaklerite aktiivsus loob kindlustusturul konkurentsi ja on pinnuks silmas kindlustusandjatele, kellel on välja arendatud müügivõrk. Samas on tarbijal maaklerit kasutades hõlbus saada võrreldavaid pakkumisi ja parimat hinda,“ kirjeldas Urm kindlustusturul toimuvat.
Seotud lood
Täna lepivad kindlustusmaakleri vahendustasu kokku kindlustusandja ehk kindlustusselts ja kindlustusmaakler. See olukord näib kindlustusvõtjale soodus, vähemalt, kui leping sõlmitakse. Kindlustusjuhtumi korral võib aga tulla tagasilöök, kui maakler pöörab kohtus kindlustusvõtja vastu, kommenteeris septembris toimuva Kindlustuskonverentsi vestlusringi teemat Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Alar Urm.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile uue kindlustustegevuse seaduse, mis suurendab turu läbipaistvust ning aitab kaitsta klientide huve.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
4
Saa teada, miks on ärikinnisvaras ostjatel nüüd eriti hea aeg
Viimased uudised
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele