Autor: Juuli Laanemets • 13. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelnõu eesmärk on tagada, et Eesti kindlustusettevõte on usaldusväärne, jätkusuutlik ja maksejõuline. Kindlustusandjal peavad olema nõuetekohaseks tegutsemiseks vajalikud vahendid ja kogemused, ettevõtte juhtimine tuleb korraldada läbipaistvalt ja tõhusalt ning võtmetöötajad peavad vastama kindlatele nõuetele.

Eelnõus on sätestatud ka uued avalikustamisnõuded, mis parandavad kindlustusturu läbipaistvust ja seadusega rakendatavad järelevalvemehhanismid, et kaitsta paremini klientide huve. Lisaks tagab uus seadus, et kindlustusvahendajad on professionaalsed ja tegutsevad lähtuvalt sellest, mis on kliendile parim.

Uue seaduse loomise ajendiks on Euroopa Liidu kindlustusjärelevalve reform, mille alusel kindlustusvaldkonnas tehtavad muudatused on sarnased pangandussektoris juba vastu võetud Baseli reeglitega. Lisaks eemaldatakse riigisisesed puudused kehtivas kindlustus- ja vahendusregulatsioonis. Praegu kehtiv seadus on vastu võetud 2004. aastal ning vahepeal on Eesti õiguse ja kindlustusturu hea tava vahel tekkinud ebakõlad, mis nüüd kõrvaldatakse.

Uus seadus rakendub täies ulatuses 2016. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Aktuaaride Liidule, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule ja Eesti Pangale. Arvamusi eelkõige kindlustusvahenduse  peatüki kohta oodatakse ka Eesti Pangaliidult, Eesti Liisingühingute Liidult, Eesti Turismifirmade Liidult ja MTÜlt Reisibüroode Liit.