Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium: Uued nõuded tugevdavad kindlustusturgu
Eelnõu eesmärk on tagada, et Eesti kindlustusettevõte on usaldusväärne, jätkusuutlik ja maksejõuline. Kindlustusandjal peavad olema nõuetekohaseks tegutsemiseks vajalikud vahendid ja kogemused, ettevõtte juhtimine tuleb korraldada läbipaistvalt ja tõhusalt ning võtmetöötajad peavad vastama kindlatele nõuetele.
Eelnõus on sätestatud ka uued avalikustamisnõuded, mis parandavad kindlustusturu läbipaistvust ja seadusega rakendatavad järelevalvemehhanismid, et kaitsta paremini klientide huve. Lisaks tagab uus seadus, et kindlustusvahendajad on professionaalsed ja tegutsevad lähtuvalt sellest, mis on kliendile parim.
Uue seaduse loomise ajendiks on Euroopa Liidu kindlustusjärelevalve reform, mille alusel kindlustusvaldkonnas tehtavad muudatused on sarnased pangandussektoris juba vastu võetud Baseli reeglitega. Lisaks eemaldatakse riigisisesed puudused kehtivas kindlustus- ja vahendusregulatsioonis. Praegu kehtiv seadus on vastu võetud 2004. aastal ning vahepeal on Eesti õiguse ja kindlustusturu hea tava vahel tekkinud ebakõlad, mis nüüd kõrvaldatakse.
Uus seadus rakendub täies ulatuses 2016. aasta 1. jaanuaril.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Aktuaaride Liidule, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule ja Eesti Pangale. Arvamusi eelkõige kindlustusvahenduse peatüki kohta oodatakse ka Eesti Pangaliidult, Eesti Liisingühingute Liidult, Eesti Turismifirmade Liidult ja MTÜlt Reisibüroode Liit.
Seotud lood
Täna lepivad kindlustusmaakleri vahendustasu kokku kindlustusandja ehk kindlustusselts ja kindlustusmaakler. See olukord näib kindlustusvõtjale soodus, vähemalt, kui leping sõlmitakse. Kindlustusjuhtumi korral võib aga tulla tagasilöök, kui maakler pöörab kohtus kindlustusvõtja vastu, kommenteeris septembris toimuva Kindlustuskonverentsi vestlusringi teemat Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Alar Urm.
Lextali vandeadvokaat Alar Urm ütles, et loodav kindlustustegevuse seadus ei pruugi tuua head lahendust kindlustusemaaklerite töö reguleerimisele, sest huvigruppide soovid on nii erinevad.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Kliendid kurdavad korstnapühkijate nappuse üle
Capital Mill vaatab rohkem tööstuskinnisvara poole
Konverentsid
Hetkel kuum
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Hiljutised kaupluste külmutusseadmete häkkimise juhtumid toovad suuri muutusi
Nordeconi investor eelistab Merkot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele