Autor: Juuli Laanemets • 30. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Teiste isikute kätte sattub relv siis, kui inimene läheb hooletuks, näiteks relvakapikoodi teab peale omaniku veel keegi teine või unustatakse kapiuks lahti,“ loetles põhjuseid G4S Eesti Ida piirkonna valveosakonna juht Margus Alamets.

Seina-, põranda või muu ehituskonstruktsiooni külge tugevalt kinnitatud raudkappi nimetataksegi seaduses relvakapiks. Kapivõtme asukoht peab olema ainult kasutaja enda teada ja tuleb hoida teistest võtmetest eraldi. Alametsa sõnul pole võtit kindlasti mõistlik hoida koos autovõtmetega ühes võtmekimbus.

„Seaduses on juriidilistele isikutele kehtestatud väga ranged nõuded relvade hoidmiseks, sellest tingitult on ettevõtetel ka väga hea järelevalve relvade hoidmise, hooldamise ja kasutamise kohta. Näiteks G4Sis on välistatud, et teenistusrelva saab inimene koju kaasa võtta,“ ütles Alamets. „Eraisikute seas, kus peaks toimima enesedistsipliin, võib ette tulla hooletust. Nii võib juhtuda, et pärast jahilkäiku jäetakse püss riidekappi kuivama, et seda hiljem puhastada ning siis võib relv kergesti kättesaadav olla,“ lisas Alamets.

Kuigi ühe relva puhul seadus ei nõua relvakapi omamist, soovitab Alamets juba esimese relva soetamisel mõelda selle hoiutingimused läbi ning teha kõik selleks, et relv ei satuks kõrvaliste isikute kätte, seda nõuab ka Relvaseadus. „Väiksema relva ja selle laskemoona hoidmiseks sobib ka seif. Mõned meie eraisikutest kliendid eelistavad hoida oma isiklikke relvi G4Sis, sest nad ei soovi neid enda koju,“ täpsustas Alamets.

Relvahuviline, kes soovib harjutada märki laskmist, peab Alametsa sõnul, seda kindlasti tegema lasketiirus. „Seaduse järgi on selliseks kohaks vastavat luba omav lasketiir, kus instruktor koolitab ja peab järelvalvet ka laskemoona üle. Kindlasti pole mõistlik ega ohutu anda relva kasutada proovilaskmiseks suvalises kohas, kus see seab kõik läheduses viibivad suurde ohtu. Isegi inimtühjana näivas kohas pole omal käel toimuvad laskeharjutused ohutud, selleks on kindlad kohad,“ selgitas Alamets. „Relva omamine nõuab vastutustunnet ning enesedistsipliini. Enamasti ostetaksegi relv kindlal eesmärgil: näiteks jahi pidamiseks, huvist laskespordi vastu. Oluline on küsida endalt täie tõsidusega, kas saan relva käsitlemisega hakkama, kui selleks tuleb vajadus. Niisama, endale koju seisma jättes, võibki relv sattuda kellegi kätte, kus temast saab kontrollimatu oht.“