Autor: Juuli Laanemets • 7. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Palo sõnul on elamuid rekonstrueerides võimalik energiat kokku hoida kuni 80%. „Elemufond on Eestis aegunud ja vananeb pidevalt, turu vajadus on 6000 korterit aastas aga praegu ehitatakse 2000 korterit. Seega oleme turu vajadusest pidevalt maas,“ ütles Palo. „Vanades hoonetes on vilets sisekliima ja aegunud ventilatsioonisüsteemid – see kõik rikub inimeste tervist. Ka on sellistes majades kallim elada, sest küttekulud on suuremad. Kokkuvõttes maksavad vanades majades elavad inimesed nii või teisiti rohkem, kui kaasaegsetes, energiasäästlikes majades elavad inimesed.“

Palo sõnas, et riik seisab elamumajanduse arendamisel kolme valiku vahel: jätkata nagu seni. Riik kehtestab ainult nii palju nõudeid kui EL direktiivid nõuavad. Teine valik on pöörata veidi rohkem tähelepanu, veidi käivitada 0-energia projekte, investeerida pilootprojektidesse. Kolmas tee on, Palo sõnul, teadmiste põhine lähenemine. „Näiteks rekonstrueerimistoetuste süsteemi panustamine, et pooled kortermajad ja väikehooned rekonstrueerida, lasteaedade- ja koolimajade kaasajastamine,“ loetles Palo tegevusi. “Loomulikult meetmed nõuavad aega ja raha, see on sekkuv stsenaarium aga see tee arendab kõige rohkem Eesti majandust. Tehnika ülikooli teadlased arvutasid, et 1 miljoni euro investeerimine elamumajandusse loob 17 töökohta. Eesti tuleks investeerida 330 miljonit eurot, riik panustaks sinna kolmandiku. Seega saame 5600 töökohta, mis hiljem tooks riigile maksudena tagasi sama palju kui riik sinna investeeris.“

Palo ütles, et elamumajandusse rohkem panustades on vajalik luua riiklik üüriturg. Ehitada juurde või renoveerida üürimaju, kus hooned oleks väga energiasäästlikud. „Nii jäävad rendikulud taskukohaseks ja rentida saavad ka tööturule sisenejad, näiteks noored. Üürielamute rajamisel tuleks osa raha riigilt, teine aga omavalitsustelt. Näiteks lihtsustatud tingimustel üürimajade ehitamiseks pangast laenu saada või anda lihtsustatud korras valla või riigi maad üürimajade ehitusteks,siin vajab riik sellise soovi olemasolu vallalt. Justiitsministeerium töötab välja seadusandlikku poolt, et korrastada üüriturgu ja vajadusel maksuseadust,“ kirjeldas Palo kolmanda variandi käivitumisel tulevikku. „Pole vaja kaua mõelda, et mina toetan seda viimast arenguteed.“

Palo loetles meetmeid mida juba järgmine aasta riik elamumajandusse panustab. „1000 kortermaja saab toetustega renoveerida, KOV id saavad tondilosside lammutamiseks raha. Arvan et, praegu on riigil õige aeg panustada investeeringutesse,“ ütles Palo.