Palo sõnul on Eesti eluasemete keskmine vanus liiga kõrge ja nad neelavad üüratult palju rohkem energiat kui peaks. „See on kallis elanikele ja reostab liigselt keskkonda. Arvestades meie eluasemefondi jätkuvat vananemist, peame energiasäästu saavutamisele veelgi rohkem tähelepanu pöörama,“ ütles Palo. „Tallinna Tehnikaülikooli teadlased analüüsisid ministeeriumi tellimusel Eesti hoonete energiasäästu potentsiaali. Meie hoonefondi energiakasutuselt oleks ideaaljuhul võimalik säästa väga palju – tervelt 80 protsenti.“
Seetõttu panustab riik järgmise seitsme aasta jooksul energiasäästu senisest enam - 232 miljonit eurot. Sellest üle 100 miljoni euro kulub korterelamute rekonstrueerimiseks, mille eest renoveeritakse hinnanguliselt tuhat hoonet. Umbes nii palju on kortermaju Pärnus. Eelmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil aitas riik korda teha ligi 650 maja.
Samuti toetab riik 78 miljoni euroga soojustorustike ja katlamajade rekonstrueerimist või perspektiivitute kaugküttesüsteemide üleviimist lokaalküttele.
Täna algava üle-eestilise energiasäästunädal eesmärk on suunata inimesi mõtlema energia tarbimise ning selle vähendamise peale. Energiasäästunädala raames korraldatakse enam kui 60 üritust, sealhulgas konverentsid, seminarid, loengud, töötoad ja õppepäevad. Lisainfot nädala kohta saab SIIT.