Kinnisvarasse investeerimisel arvesta, et üüriäri tasub ajada ettevõtte kaudu – eraisik ei saa tulumaksust kulusid maha arvata.
Swedbanki Investeerimisfondide juhi ametist loobunud ja kinnisvarainvesteeringute hooandja Crowdestate asutanud Loit Linnupõld tõdes, et Crowdestate ei ole siiani ühtegi
üüriprojekti teinud, kuid nad on ka selle teema enda jaoks läbi mõelnud.“Halva eraisikust üürniku riski aitab suures osas vältida juriidiliselt korrektne leping, taustakontroll ning piisav tagatisraha. Samas on Eestis üüriturgu reguleeriv seadustik selgelt kallutatud eraisikust üürnike kasuks ning seda tuleks kindlasti eraisikustüürniku valimisel silmas pidada. Äripindade puhul ei ole “puuküürnike” teema aktuaalne,”tõdes Linnupõld.Täpselt sama kinnitab ka aktsiatesse ja kinnisvarasse investeeriv finantsharidusega Jaak Roosaare: “Eesti praegused seadused kahjuks üüriäri ei soosi, sest on tugevalt üürniku suhtes kaldu. Sellest tulenevalt pole tekkinud ka korralikku üüriturgu – suuremal kapitalil on lihtsam tootlust saada äripindade turul.” Riskide hajutamine alguses keeruline. Roosaare selgitas, et alustades oma esimese üürikorteri väljarentimisega, tuleks arvestada, et risk on ühe korteri puhul kõige suurem – üürnikku tuleks valida väga hoolikalt, teha taustauuring ja küsida soovitusi. “Ma ise alustasin üüriärisjust tuttavatele korterite üürimisest. Kui vähegi suuremalt plaanis tegutseda, tasuks üüriäri ajada ettevõtte kaudu, sest maksusüsteem on ebaõiglaselt juriidiliste isikute poole kaldu – eraisik ei saa kulusid tulumaksust maha arvata,” tõi välja Roosaare. Kellel on oskusi ja soovi renoveerimisega tegeleda, siis on võimalik raha teenida ka kortereidn-ö flippides ehk siis edasi müües. See nõuab aga Roosaare sõnul siiski oluliselt rohkemaega ja energiat kui korterit välja üürida. “Minu enda kogemus üürikorteritega on olnud kahetine – on olnud korter, kus elas kolm aastat järjest üks üürnik, kes tegi ise kõik remonditööd, maksis kõik kommunaalkulud ja lõpuks ostis korteri ära ka. Samas on mul olnud ka korter, kus oli vaja pidevalt remonti teha, üürnikud vahetusid ja jama oli palju,”rääkis ta.Üldiselt soovitab Roosaare alustaval investoril üheksa korda mõõta ja alles siis lõigata, sest erinevalt laenudest või aktsiatest on kinnisvaras hajutamine alustadesraske. “Kindlasti tasub uskuda ka ütlust, et kinnisvaraäris teenitakse kasum ostes, mittemüües,” märkis Roosaare.
Seotud lood
Äripäeva erileht Kinnisvara tõi välja kolm punkti, mis näitavd, et seadus kohtleb üürileandjat karmilt.
Omavalitsusüksus või selle volitatud MTÜ jäätmeveoteenuse vahendajana enam määrata jäätmekäitluse teenustasu hinda.
Arco Vara äripindade osakonna juht Tarmo Tuisk ütles Haldusuudistele, et B- ja C-klassi pindade üürihindu ootab valdavalt ees hinnalangus.
Aastatel 2015-2020 saab Eesti Euroopa Liidust veemajanduse arendamiseks 144 miljonit eurot.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.