Autor: kinnisvarauudised.ee • 18. märts 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

3 punkti, mis võivad üürileandja elu põrguks teha

Äripäeva erileht Kinnisvara tõi välja kolm punkti, mis näitavd, et seadus kohtleb üürileandjat karmilt.

Järgnevad punktid tõstis esile Via Vorto jurist Teele Lember.

1. Puudub õigus tähtajalist lepingut enne tähtaega üles öelda, kuigi selline õigus on lepingus kirjas ja mõlemad pooled on sellele alla kirjutanud. Praktikas on tavaline olukord, kus leping on sõlmitud kindla tähtajaga ja lepingus on punkt, et mõlemad pooled võivad lepingu enne tähtaega ilma põhjust näitamata lõpetada, teatades sellest mingi aja ette. Seadus aga ei luba kindla tähtajaga eluruumi üürilepinguid korraliselt lõpetada (ilma, et teine pool oleks midagi valesti teinud). On levinud viga, et leping on seadusest üürnikule kahjulikus suunas erinev ja suur osa lepingust ei kehti.. Kui üürileandja soovib lepingut üles öelda, näiteks võla tõttu, siis peab ta punktipealt järgima seaduses sätestatud loetelu sellest, mis ülesütlemise teates kirjas peab olema. Kui teade ei ole õigesti koostatud, siis on ta tühine. Nt kui pensionärist üürileandja tahab lepingut lõpetada, sest üürnik ei ole kuude kaupa maksnud, peab ta eeldama, et seaduses võib olla üllatuslikke formalistlikke nõudeid teate vormistamisele, leidma õige seaduse ja sealt paragrahvi ülesütlemise teate sisu kohta ja seejärel ka paragrahvi(d), kust tuleneb vaidlustamise tähtaeg ja kord. V.a juhul, kui seda teeb täitur kohtu või üürikomisjoni otsuse alusel. Üürniku äraolekul lukkude vahetamine on hall ala, aga paljude üürileandjate jaoks ainuke mõistlik võimalus saada oma vara tagasi enda valdusesse. Kui nõuda väljatõstmist kohtus või üürikomisjonis, võib vaidlus võtta väga kaua ja kogu selle aja saab üürnik üüri maksmata eluruumis elada. Välja võidakse mõista küll üürivõlg, aga sellest pole suuremat abi, kui üürnikul puudub püsiv töökoht ja vara. Lukkude vahetamise järel jäävad korterisse üürniku asjad. Asjade väljatõstmine koos lukkude vahetamisega võib kohtupraktika kohaselt juba tähendada ebaseaduslikku väljatõstmist, st kuritegu.

2. Ülesütlemisteate vorm keeruline

3. Üürniku jõuga eluruumist väljatõstmine on kuritegu.

 

Autor: kinnisvarauudised. ee

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgKinnisvarauudised.ee juhtTel: 51 23 770
Siim SultsonReporter-toimetaja Tel: 53 330 651
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474