Autor: Karoliina Vasli • 11. veebruar 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

10 soovitust, mis fikseerida ehituslepingus 

Ehituslepingut ei saa teha ehku peale, kirjutab Äripäeva rubriik Ehitus ning andis 10 soovitus, mis seal peaks kirjas olema.

1. Kes vastutab ehitusprojekti olemasolu eest? Tüli on kerge tekkima, kui tellija annab töövõtjale üle projektid, millega on lahendatud ehitamisega seonduv vaid osaliselt, ning tellija ja töövõtja vahel puudub kokkulepe, kes peab tagama, et oleks olemas nõuetekohane projektdokumentatsioon. hitustöövõtulepinguga on võimalik volitada töövõtjat omaniku nimel ja esindajana suhtlema kohaliku omavalitsusega ning esitama asjakohased taotlused lubade saamiseks. Sageli saavad tülid alguse sellest, et tööd on jäetud üksikasjalikult kindlaks määramata ning tekib vaidlus, kas mingi konkreetne töö on töövõtuga hõlmatud või mitte. Elu näitab, et aegajalt püüavad peatöövõtjad alltöövõtjate puhul kasutada niinimetatud säästulahendusi ehk kas leitakse turult kõige odavamad (ja sageli seetõttu ka kõige ebaprofessionaalsemad) tegijad, või jääb peatöövõtja alltöövõtjatele võlgu ja viimased lahkuvad objektilt kuni võla tasumiseni, või tekib muid probleeme. Probleemid võivad tekkida eelkõige siis, kui tellija teatab tööde mahud ja tööde hilisema tegemise käigus asub töövõtja väitma, et tegelikud mahud on suuremad (näiteks renoveeritava fassaadi maht ei ole mitte 750 m2 , vaid on hoopis 830 m2). Probleemid võivad tekkida eelkõige siis, kui töövõtja leiab, et ta on teinud on lisatöid, mille tegemist ei olnud esialgselt kokku lepitud. Kehtib küll üldine eeldus, et tööd peavad olema tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga, kuid kui tööde kvaliteedi suhtes on erisoove, siis tuleks see lepingus kindlasti lahti kirjutada. Oleks hea, kui töövõtulepingus mitte ainult ei fikseeritaks tööde alustamise ja lõpetamise tähtaeg, vaid sätestataks ka tööde etappide tegemise tähtaeg. See seondub ühelt poolt tööde ajagraafikuga, teisalt tasumisega ning kolmandaks kaetud töödega., et töövõtja kohustub omanikujärelevalve tegija suuniseid ja ettekirjutusi järgima.

2. Kelle kohustuseks on tagada ehitusloa ja kasutusloa olemasolu?

3. Mis tuleb valmis ehitada?

4. Kes peab tööd tegema?

5. Millises mahus tuleb töid teha?

6. Milline on tööde maksumus?

7. Millise kvaliteediga tuleb tööd teha?

8. Millise ajagraafiku järgi tuleb tööd teha?

9. Tööde teatud etappide vastuvõtmise kord.

10. Andmed omanikujärelevalve kohta ning töövõtja kinnitus

ALLIKAS: ADVOKAADIBÜROO VARUL JURIST KARL HAAVASALU

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgKinnisvarauudised.ee juhtTel: 51 23 770
Siim SultsonReporter-toimetaja Tel: 53 330 651
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474