Millal viimati tulekollet kontrolliti?

Kitsalt kindlustuse vaatevinklist lähtuvalt on nii, et lepingu sõlmimisel usaldab kindlustusandja klienti sedavõrd, et ei nõua temalt reeglina mingeid dokumente ega käi kindlustatavat eset ka üle vaatamas. Vaid suurte ja keerukate objektide korral, nagu näiteks tööstusettevõtted, vajab kindlustusandja riski hindamise tarbeks erinevaid dokumente ja teostab ka objekti ülevaatust.

Kui õnnetus on käes, siis on kahju hüvitamise vältimatuks eelduseks kindlustuse jaoks kahju suuruse kindlaks tegemine ja selle kahju põhjuste välja selgitamine. Siin on nüüd oluline vahe, kas kahju tekkis ohutusnõuete rikkumisest või mitte? Kui kahju tekkis ohutusnõuete rikkumise tõttu, on kindlustusandjal õigus kahjuhüvitist vähendada. Kui kahju põhjus ei olnud seotud ohutusnõuete rikkumisega, siis ei oma ohutusnõuete rikkumine kindlustusandja vaatenurgast kahju hüvitamisel tähtsust. Siit tuleneb ka vastus teie küsimusele- korstnapühkija akt või muul viisil korstnapühkija poolne kinnitus küttekolde korrasoleku kohta on kindlasti vajalik siis, kui põleng sai alguse küttekoldest või on korstna puhastamisega/ puhastamata jätmisega kuidagi teisiti seotud. Keegi ei küsi kannatanult mingeid dokumente, mida ei ole tarvis konkreetse tekkinud kahju suuruse või selle kahju põhjuste väljaselgitamiseks.

Kokkuvõttes on ohutusnõuete täitmine oluline ikka eelkõige inimesele endale ja alles siis tuleb mängu kindlustus. Küttekollete korrashoid on seejuures elementaarne. Kui tekib kahju, on kindlustuse jaoks esmatähtis adekvaatse ja usaldusväärne teave selle kohta, mis täpselt juhtus, miks juhtus ja kui suur on tekkinud kahju. Tuleõnnetuse korral on elukutselise korstnapühkija akt kindlasti a Teatavasti on nii kortermajade kui eramajade tulekollete olukord suhteliselt kehv, eriti väljaspool Tallinna. Sellel aastal saab täis 5 aasta periood, mille jooksul on uue määruse kohaselt kõigile omanikel kohustus vähemalt korra 5 aasta jooksul kutsuda küttekollete seisukorda kontrollima elukutseline korstnapühkija. Kuidas kindlustusseltsid käituvad võimaliku kindlustusjuhtumi korral, kui seda nõuet ei ole täidetud st puudub ülevaatust kinnitav akt?

If P&C Insurance AS kommunikatsioonijuht Rain Porss: Üldjuhul me küsime kindlustusvõtja käest, millal on korstnapühkija käinud kütekoldeid puhastamas/kontrollimas ning usaldame oma kliendi sõnu. Seni ei ole If sanktsioone rakendanud, kuid kindlustusvõtjate tähelepanu oleme sellele juhtinud küll. Kui tulekahju põhjuseks on hooldamata tulekolle, siis olenevalt hoolsuskohustuse täitmata jätmise seosest tulekahjuga on õigus vähendada kindlustushüvitist, kuid seda kaalutakse alati juhtumipõhiselt, et kas see on otseses põhjuslikus seoses toimunud tagajärjega või millist mõju hooldamata jätmine omas tekkinud tulekahjule.biks kahjujuhtumi menetlemisel.

Inimesed, sh ka ettevõtted, soovivad raha kokku hoida ja lasevad küttekehi, korstnaid ning suitsutorusid paigaldada inimestel või ettevõtetel, kellel puudub sellealane väljaõpe või töö sooritamiseks kasutatakse valesid (st tuleohutuse seisukohalt ebaõigeid) töövõtteid. Näiteks paigaldatakse suitsutoru puitsõrestiku vahetusse lähedusse või sootuks otse vastu puitu, kus siis kütmise käigus puit kuivab ning tekib puidu isesüttimine, kuna suitsutoru on kütmise ajal kuum. See on ka üheks kõige sagedasemaks tuleohutusnõuete rikkumiseks ning sõltuvalt rikkumisest võib viia hüvitise väljamaksest keeldumiseni.

Loo moraal on see, et näiteks kokkuhoitud 1000 eurot võib täieliku hävingu korral kaasa tuua 50 000 kuni 100 000 eurose kahju.

Soovitame inimestel küttesüsteemide, korstnate ning suitsutorude paigaldamisel usaldada töö tegemine oma ala professionaalidele.

Kas kindlustusselts võib ka keelduda tulekahjuga tekitatud varalise kahju korvamisest, tule kuulama Äripäeva Tuleohutuse aastakonverentsile 20.mail.