Autor: Aira Tammemäe • 25. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aasta alguses Äripäeva tellimusel läbiviidud küsitluses arvasid 2147st vastajast 82%, et maaklerteenus vajaks täiendavat reguleerimist ja maaklerina tegutsemiseks oleks vaja omada vastavat kutsetunnistust. Miks on siiski kutseeksami sooritanud maaklerite osakaal turul tegutsevatest maakleritest nii väike?

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige Margit Sild rõhutab, et  kutseeksami edukalt läbinud maaklerilt eeldatakse põhjalikke erialaseid teadmisi. „Kevadisel eksamil jäi kutsetunnistus saamata 33%-l eksamil osalenutest. Omaette teema on ka eesti keelt mitte emakeelena rääkivad maaklerid, kelle jaoks on eksam raske, kuivõrd kehtib riigikeele nõue,“ selgitab Sild. Kutseliste maaklerite tegevuse üle on suurem kontroll, kuivõrd kutseliste maaklerite, samuti ka koja liikmeks olevate maaklerite, vastu esitatud kaebusi arutab Eesti Maaklerite Koja juures tegutsev aukohus. Turul tegutsevatest 2800 kinnisvaramaaklerist kuuluvad maaklerite kotta siiski vaid 158. Ober-Haus Kinnisvara juhatuse esimehe Tarmo Kase sõnul on maakleritekoda nagu priitahtlike pritsimeeste klubi, kuhu kuulumine on rangelt vabatahtlik. „Atesteeritud maaklerite arv on täna turul väike, kuna kutsetunnistus ei ole nõutud üheski regulatsioonis ning sellel on nö pehme lisaväärtus. Täna on probleem selles, et maakleritel puudub motivatsioon seda protsessi läbida,“  selgitab Kase. Sama meelt on ka 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juht Mihkel Oiderma: „Peamine põhjus on ikkagi selles, et tegelikkuses seda kutset või kutsetunnistust enamus juhtudel keegi ei nõua, ehk siis võib tõesti öelda, et kutsetunnistus ei anna maaklerile reaalselt ja piisavalt lisaväärtust.“

Margit Sild näeb hetkel turul tegutsevate maaklerite lühikest tööstaaži ühe põhjusena, miks kõik tegutsevad maaklerid ei oma kutsetunnistust. „Kinnisvaraturu madalseisu perioodil vähenes maaklerite arv ja nüüdseks on kinnisvaraturul asunud tegutsema arvestatav hulk uusi maaklereid, kelle tööstaaž on alla kahe aasta. Samas on eksamile pääsemise üheks eelduseks vähemalt 2-aastane pidev erialane töökogemus.“ Teisalt tegutseb kinnisvaravahenduse alal hulk inimesi, kellele see ei ole põhitöö, vaid kes tegutsevad samaaegselt ka muus valdkonnas, seega ei ole kutsetunnistus neile prioriteediks. Oiderma toob omakorda ühe põhjusena välja maaklerite ebastabiilse sissetuleku, mis paneb töötaja otsima paralleelselt teist tööd või hoopis loobuma maakleri ametist.  „Maakleri töö iseloomust lähtuvalt on sissetulek tihtipeale vägagi kõikuv ja mitte kõik ei suuda sellega ära harjuda. Või õigupoolest ei jõua ära oodata teatud professionaalset taset, mis paratamatult tuleb teatud ajaga,“ viitab Oiderma. Samuti pole kutseeksam sugugi kergete killast. „Seda eksamit ei tee ära ka väga pikaajaliste kogemustega maakler ilma vastava täiendõppeta. Kuna eksam nõuab selget täiendavat aja- ja jõupingutust, siis paljudel jääb see lihtsalt ajapuuduse taha. Eksam koosneb ca 30-st erineva raskusastmega juriidilisest küsimusest ja ülesandest ajaraamiga vaid 2 tundi, mistõttu ei õnnestu tihtipeale ka põhjaliku ettevalmistuse korral alati eksami sooritamine,“ kirjeldab Oiderma.

1Partner Kinnisvaras on hetkel 44st maaklerist  tööl 9 kutselist maaklerit. „Töötame pidevalt selle nimel, et neid oleks rohkem. Me toetame kutselise maakleri staatust. Firmasiseselt pole me teinud kutse omandamist küll kohustuslikuks, kuid teistpidi soodustab tasustamissüsteem kutse omandamist, mistõttu on maaklerid sellest ka ise arusaadavalt huvitatud,“ on Oiderma pigem kutsetunnistuse pooldajate hulgas.

Ober-Haus Kinnisvaras on täna lepinguline suhe ca 65 maakleriga, kellest viiel ehk 8%-l on maakleri kutsetunnistus. Kase sõnul on kõikides suuremates maaklerfirmades oma sisemised koolitusprogrammid, kus kõik tööle asuvad maaklerid saavad põhjaliku väljaõppe. „Alustades Ober-Hausis maakleri karjääri, läbivad kõik vastava koolitusprogrammi ja alustavad assistendina.  Kui maakleriassistent on omandanud vajalikud teadmised ja oskused ning tõestanud seda ka tegudes, saavad nad maakleri nime all oma tööd teha,“ kirjeldab Kase. Maakleri kutsetunnistus ei anna seega midagi oluliselt juurde. Samas võiks kutsetunnistus olla klientide jaoks kompetentsuse garantiiks. „Klient võiks ju soovida, et teda esindab kutseline maakler, kes suudab ikkagi reaalselt orienteeruda kinnisvaraga seonduvas juriidilises rägastikus, mitte teatud puhkudel lihtsalt üks müügimees, kes pilte kuskile netti üles riputab,“ leiab Oiderma.

2014. aastal sooritas kutseeksami edukalt 42 maaklerit. Maakleri kutsetunnistus kehtib viis aastat, seejärel tuleb sooritada uus eksam. Kutseeksami tasu on 200 eurot ning eksamid toimuvad kaks korda aastas.