15.09.15, 15:59

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuhu tasub maad osta?

Hoonestamata elamumaa hind on viimastel aastatel pigem langenud, selgub Maa-ameti ülevaatest. Siiski on maakondi, kus investeering maasse on toonud kuni 8kordse tulu.

kinnisvarauudised.ee

Maa-ameti hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute raport näitab, et alates 1997.aastast on nii ostu-müügiaktiivsuses kui ka hinnatasemes toimunud suured muutused. Elamumaa tehingute tipphetk oli aastatel 2006-2007, millele järgnes suur langus aasta 2007 lõpus, viimastel aastatel on tehingute arv tasapisi taas kerkimas, kuid hinnad on siiski pigem langenud. Kui aga võrrelda tänaseid hoonestamata elamumaa hindasid 2001. aasta korralise hindamise aegsete hindadega, siis ilmneb kasvutendents. Mõnedes omavalitsustes on hinnad kasvanud 2 ning mõnedes isegi kuni 8 korda.

Hoonestamata elamumaa mediaanhinna muutus kordades

Artikkel jätkub pärast reklaami

Allikas: Maa-amet

Enim tehti tehinguid 2006. aastal, hind kerkis aga kõigi aegade kõrgeimaks 2007. aastal. Pilt muutus oluliselt 2007. aasta lõpus seoses ülemaailmse majanduskriisiga. Pangad vähendasid eluasemelaene ja see kajastus järsult tehingute arvus ja hindades. Üle-eestiliselt on elamumaa hinnad kinnisvaraturu tipuga võrreldes langenud ligi kolm korda, kuid piirkonniti on muutused väga erinevad. Alates 2009. aastast hakkasid hinnad küll tasapisi kasvama, kuid tehingute arvus hüpet ei toimunud. Viimastel aastatel (2013-2014) on tehinguid siiski rohkem olnud, kuid hinnad on pigem langenud (vt joonis).

Tehinguaktiivsus hoonestamata elamumaaga ning mediaanhind aastate lõikes

Allikas: Maa-amet

Nii kõrgema hinnataseme kui ka tehinguaktiivsuse poolest eristuvad Eesti suuremad linnad ning Tallinna ja Tartut ümbritsevad omavalitsused. Samas tuleb märkida, et ka omavalitsuste siseselt võivad hinnad suuresti erineda. Suuremad erinevused ilmnevad eelkõige Tallinna ja Tartut ümbritsevate valdades. Mida kaugemale aga jäävad vallad suurematest keskustest, seda väiksemaid hinnaerinevusi võib täheldada.

Hoonestamata elamumaa 2001. ning 2014. aasta mediaanhindade võrdlus omavalitsustes, kus on toimunud enam kui 10 tehingut

Hetkel kuum

15.10.25, 13:10

Enam ei tööta mõtteviis: „maa maksis nii palju, ehitus nii palju – odavamalt müüa ei saa“

Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.

15.10.25, 09:57

Hoonearendajate TOP | Võitja käive ja kasum tegid võimsa hüppe

15.10.25, 10:42

Maaklerid vingerdavad käibemaksu eest. Konkurent: see ajab lihtsalt närvi

13.10.25, 11:56

Kui ehitaja ühineb projektiga alles projekteerimise lõpus, on viga juba sisse programmeeritud

Artikkel jätkub pärast reklaami

Allikas: Maa-amet

Hindu mõjutavad mereranna lähedus, kaugus suurematest linnadest, krundi pindala. Näiteks kõige suurem mõjutsoon on Tallinna ümbruses, kus see linnulennult ulatub ligikaudu 30 kilomeetrini. Tartu ja Pärnu mõjutsooni ulatus on linnulennult ligikaudu 10 km.Samas on kõigi Eesti piirkondade hoonestamata elamumaa väärtuste väljatoomine keeruline, kuna mitmetes piirkondades ei ole tehtud adekvaatse hinnangu saamiseks vajalikul määral tehinguid.

Hoonestamata elamumaana on ülevaates käsitletud selliseid maatükke, mille sihtotstarve on sajaprotsendiliselt elamumaa. Aluseks on võetud Maa-ameti tehingute andmebaasis registreeritud tehingute statistika.

Ülevaadet pikemana asub Maa-ameti kodulehel:

http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=654&no_cache=1442252857

Autor: kinnisvarauudised. ee