Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Habal: kinnisvarasektor kasvatab lisandväärtust
Uus Maa analüütik Igor Habal ütles mai alguses Eesti Kinnisvarafirmade Liidu kevadkonverentsil ärikinnisvara arengusuundi kommenteerides, et kuna 2013. aastast on eesti ettevõtete kasumlikkus vähenenud ja ettevõtted on ka vähem investeerinud põhivarasse, pole ärikinnisvara hinnatase tõusnud ning see on sundinud kinnisvarasektori ettevõtted suuremale efektiivsusele.
„Pole saladus, et ettevõtete tööjõukulud on alates 2011. kasvanud ja see on vähendanud ettevõtete rentaablust ning pärssinud uusi investeeringuid,“ märkis Habal konverentsil esinedes. See aga ei ole lubanud ka ärikinnisvara hindadel tõusta.
Ta tõi näiteks Jüri Tehnopargi tootmispindade rendihinnad, mis kümmekond aastat tagasi tehnopargi algusaegadel olid 70 – 80 krooni ruutmeetri eest ja mis täna on see samal tasemel. „Ehk hind ei ole vaatamata vahepealsetele kõikumistele muutunud, on püsihindades samal tasemel,“ selgitas Habal.
Ta lisas, et kui elukondlikule kinnisvarasektori arengule ja hinnatasemele on palgakasv avaldanud positiivset mõju, siis ärikondlik kinnisvarasektor on paratamatult pidanud muutuma sellevõrra efektiivsemaks ja otsima lisandväärtusi.
Meeldiv on aga tõdeda, et kinnisvaraettevõtted on sellega ka toime tulnud. “Tööjõukulu on sektoris vähenenud võrreldes kümne aasta taguse ajaga, siis oli see umbes 10%, nüüd on 7-8%, aga rentaablus on samas kasvanud. Siis oli see näitaja umbes 30 juures, 2015 oli see 48,5%,“ tõi Habal välja.
Ta märkis, et ärikinnisvari edasisi arenguid on prognoosida raske, kuna ei ole ühtset statistilist andmebaasi. Ta märkis siiski, et seni ei ole hoonete haldajatele üldised makromajanduslikud näitajad suurt kindlustunnet tekitanud, et täna võiks ärikinnisvara pindade eest senisest enam üüri küsida ning samasugust stabiilsust võiks prognoosida ka lähiajaks.
Seotud lood
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
4
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Viimased uudised
Nordeconi investor eelistab Merkot
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Konverentsid
Hetkel kuum
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele