Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Värkvõrk tungib kortermajadesse
Kortermajade tehnosüsteemid täienevad, asjade internet ehk värkvõrk tuleb meie igapäevaelule järjest lähemale. Milliseid innovaatilisemaid lahendusi on siinmail edukalt rakendatud, kirjutab sel nädalal ilmunud kuukirjas Kinnisvara Telia Eesti asjade interneti valdkonnajuht Toomas Kärner.
Tänapäeva kortermajast võib juba leida läbipääsulahendused elektrooniliste lukkude näol, valgustuse juhtimise ehk avalike alade tulede automaatika. Samuti tulekahju häiresüsteemi, lifti halduse, küttejuhtimise lahenduse, ventilatsiooni juhtimise, temperatuuri jälgimise, andmesidevõrgu, turvalahendused jne.
Tulevikus tekib uusi vajadusi juurde, näiteks eakate tugilahenduseks. See viib olukorrani, kus ühes majas võib olla mitmeid paralleelseid võrke, mis kõik vajavad esialgset investeeringut ning edaspidi pidevat hooldust. Kui aga iga uus funktsioon vajab uue võrgu ehitust ning haldust, ei kõla see enam “targa majana” ning ainuüksi hind takistab uute võimaluste toomist majja.
Spetsiaalsed võrgud hoiavad meid kinni ka teisel moel. Nimelt on nad tihtipeale väga spetsiifilised ühe tootja või tarnija tehnoloogilised lahendused ning selle tõttu on piiratud ettevõtete arv, kelledelt saada uusi seadmeid, varuosi, hooldust või edasist arendust. See omakorda pärsib konkurentsi ning mõjutab ka seda, et lahendused ei püsi ühes tempos üleüldise tehnoloogilise arengu ning konkurentsist tuleneva hinnalangusega.
Uue lähenemise pilootprojekt
Koostöös SABO, Rootsi EASi analoogi Vinnova, Acreo Swedish ICT ning mitmete teiste partneritega on TeliaSonera Rootsis läbi viimas veidi teistsugust pilootprojekti. Asja mõte seisneb selles, et majas on üks võrk, millel toimivad kõik maja tehnosüsteemid. Nimetatud süsteemid saavadki üle selle võrgu suhelda nii omavahel kui ka jagada ja saada andmeid majast väljaspool asuvatest süsteemidest.
Mida selline lahendus võimaldab? Esmalt seda, et elanikud saavad kasutusele võtta rakendusi, mis kasutab maja üldiseid andmeid ja sensoreid koostöös nende endi poolt oma koju paigaldatud sensoritega. Nii võiks ühes korteris asuv liikumisandur teha väga erinevaid toiminguid, mille puhul on omanik loa andnud. Näiteks: kui kedagi pole kodus, siis täidab andur valvamise funktsiooni. Kui inimesed on kodus, jälgib sensor aga ruumide kasutust ning juhib sellele vastavalt nii valgustust kui kütet. Eakate puhul jälgib aga üldist aktiivsuse taset ning seda, kui palju ruumides liigutakse.
Samas võiks elaniku enda poolt valitud rakendus teavitada tarka kortermaja tema saabumisest, mille tulemusena avaneksid automaatselt uste lukud ning ventilatsioonid ning kütted seataks soovitud tasemele.
Rootsi pilootprojekt hõlmab praegu vähem kui 100 korterit ning asja eesmärk on näidata mudeli üldist toimimist ja seda, kui lihtne on sellise ühtse käsitluse peale uusi tarku funktsionaalsusi luua. Samuti on vaja leida viisid, kuidas sellise mudeli puhul jaguneb vastutus ning kui suured on oodatavad haldus- ja hoolduskulud.
Eesti kogemus Tartus
Kohalikul turul lööb Telia Eesti partnerina kaasa Tartu projektis nimega SmartEnCity, mille fookus on energiatõhususe olulisel tõstmisel kortermajades. Samas on Eesti projekti puhul võimalus kasutada Rootsi pilootprojekti ja SABO õppetunde ning asudagi kohe selle kallale, et võrgu erinevad tehnosüsteemid ühtseks taristuks kokku liita.
Sealt edasi saab hakata kaasama ka elanikke, et õpetada neid oma harjumusi muutma, mis lõppkokkuvõttes säästaks energiat. Loomulikult tähendab see, et tehnosüsteemid ei tohi olla keerulised hallid kastid, mis undavad kusagil keldris või katusel. Vastupidi – nad peavad inimlikul ja elanikule huvitaval moel suhtlema inimesega.
Hetkel kuum
Tartu projekti eesmärk on renoveerida suurusjärgus 900 korteri jagu vanu kortermaju ning saavutada väga selged energiasäästu tulemid. Samas pole tegu ajutise tehnoloogia katsepõlluga. Lisaks Tartule on projektis Vitoria-Gasteiz Hispaaniast, Sondeborg Taanist ning veel kaks linna, kes on projekti õnnestumise korral huvitatud tulemuste kopeerimisest.
Mis ootab ees lähitulevikus
Asjade internet ehk värkvõrk tuleb meie igapäevaelule järjest lähemale. Kui praegu on veel käimas suur projekt, et saada elektrikulu kaugloetavaks, siis järgmine sarnane projekt saab olema ilmselt kaks korda kiirem ja odavam.
Nurga taga vaatavad meile vastu veel uued ning selle maailma jaoks paremini kohandatud mobiilside tehnoloogiad, näiteks nagu 5G, mis võimaldab seadmetel lihtsate andmete edastust kuni 10 aastat (ilma akut laadimata). Seda saab omakorda kombineerida vähem kui 10 eurot maksvate mobiilside komponentidega, mille tulemusena saab leida väga palju uusi rakendusi tuleviku kortermajade jaoks.
Muutus saab aga olema järkjärguline ning ilmselt tagantjärele ei oska me enam hiljem öelda, millal see täpselt juhtus.
Autor: Toomas Kärner, Telia Eesti ASi asjade interneti valdkonnajuht
Seotud lood
Paljud korteriühistud elavad aastaid olukorras, kus probleemid on silmaga näha ning kuhjuvad, kuid haldusfirmat ei vahetata. Silm pigistatake kinni, oodatakse, kannatatakse ja loodetakse, et ehk läheb paremaks. Tegelikkuses piisab aga sageli ühest otsusest, et olukord muutuks.
Enimloetud
1
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
2
4
6
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Viimased uudised
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Ehitustööde ja sisustuse kogumaksumus oli 8,84 miljonit eurot + käibemaks.
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
See on praegu Tallinna suurim ehitusplats
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele