• 11.08.16, 10:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti kodud kehvas olukorras

Viiendikul Eesti inimestel ei ole kodus kas veeklosetti või vanni/dušši. Kümnendikul pole kumbagi, ei tualetti ega vanni/dušši. Seda kinnitab Euroopa Liidu agentuuri Eurofound äsja ilmunud analüüs.
Säärane vannituba on veel vähemalt viiendiku Eesti inimeste jaoks luksus.
  • Säärane vannituba on veel vähemalt viiendiku Eesti inimeste jaoks luksus.
  • Foto: Meeli Küttim
Raport toob esile ka eri riikide taseme tähelepanuväärse erinevuse, vahendab Eesti Päevaleht. Kõige hullem on olukord Rumeenias, kus 22% elanikel ei ole tualetti ega tänapäevast pesemisvõimalust. Eesti on selles mõõduvõtus Läti ja Bulgaaria järel neljandal kohal, sest meil pole samuti ligi 20% elamistes kas korralikku tualetti või dušši/vanni. Elamisi, kus ei ole kumbagi, on pool neist ehk 10%. Põhjamaades ja Lääne-Euroopas seda probleemi enam õieti ei olegi.
Eluruumide konstruktsiooni probleemid on veidi rohkem levinud. 12% EL-i elanikke tunnistas uuringus, et nende eluruumides on niiskust või lekkeid, ja 9% elas majapidamises, mille akendes, ustes või põrandas oli mädanikku. Jällegi on riikide vahel suur erinevus. Küprosel on selle hädaga kimpus lausa pooled elanikud, kuid Austrias või Rootsis esines seda vähem kui ühes elumajas kümnest.
Eestis on mingit laadi konstruktsiooniprobleem veidi üle 40% elumajades. Niiskuse probleeme ilmnes Eestis 19,1% ja mädanikuprobleemi 22,4% eluruumide puhul. Kütteprobleemid olid enim levinud Poolas (24,4%), Leedus (24,1%) ja Eestis (23,0%). See näitab, et selline elementaarne asi nagu soe tuba ei ole tavaline veel märkimisväärses hulgas kodudes.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pikemalt loe uuringust Eesti Päevalehe vahendusel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.12.25, 13:07
Järgmine aasta lõpeb 1400 objektil automaatse tulekahjuteate edastamine häirekeskusesse – mida see tähendab?
2026. aasta maist enam kui tuhandele objektile päästeauto enam automaatselt kohale ei sõida. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamise teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele