Pühapäeval, 21. augustil avati Lääne-Norras Nye Skåpetis KOKO arhitektide projekteeritud mägihüttide kompleks.

- Kõikidele külastajatele avatud hütte külastas esimesel päeval üle 600 inimese.
- Foto: Tõnu Tunnel, Marius Dalseg / Norra Matkaühing – DNT)
„Nye Skåpeti kompleks on rajamise käigus olnud Norras laialdase tähelepanu all, kuna tegemist on täiesti uue lähenemisega Norra matkamajade pikale traditsioonile. Uus lahendus oli sel suvel koos traditsioonilise mägihütiga eksponeeritud ka Oslos Norra kuninga aias,“ ütles KOKO arhitektide üks partnereid Andrus Kõresaar.
Hoonete kuju ja välisviimistluse inspiratsiooniks said Norra mägedele iseloomulikud kivitahukad. Majadel on suured panoraamsed aknad, mis loovad vahetu kogemuse puutumatu loodusega. Kompleks koosneb peahoonest, magamishüttidest, laohoonest ja saunast mägijõe kohal. Ristikujulise põhiplaaniga peahoone, kus asuvad köök, elutuba ja magamisasemed, mahutab 30–35 matkajat. Väiksemad magamishütid on mõeldud viiele inimesele. Peahoone ruumilahendus toetab erinevate matkaseltskondade omavahelist suhtlust ja koostegemisi. Hüttide välisviimistlus on tuulist ja lumist kliimat taluvast ja hooldusvabast valtsitud tsingist. Siseviimistluses on kasutatud palju puitu, mis loob sooja ja sõbraliku atmosfääri.
Projekti tellija oli Stavangeri Matkaühing (Stavanger Turistforening – STF), mis on osa Norra Matkaühingust (Den Norske Turistforening – DNT), kellel on rohkem kui 270 000 liiget. Mägiküla rajamiseks esimestest skitsidest avamiseni kulus kolm aastat ja 7 miljonit Norra krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Projekti finantseeriti Inge Steenslands fondi, Rune Freyeri fondi, Forsandi omavalitsuse ja Norra Matkaühingu poolt. Hoone arhitektuurse ja sisearhitektuurse osa teostas KOKO arhitektide meeskond(Maia Grimitliht, Kadri Kaldam, Andrus Kõresaar, Indrek Mikk, Sten-Mark Mändmaa, Kristo Rämson, Martin Tago, Raili Paling, Liis Uustal).
Koko arhitekride projekteeritud mägihütid Norras

13 fotot
- Koko arhitekride projekteeritud mägihütid Norras
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?